Pilte Astangult

• Astangu pildid
• Astangu:

Vesi allmaarajatistes

txt: VESI ALLMAARAJATISTES
Margit Kolats, Ingo Valgma

Sissejuhatus
Allmaarajatised on allmaaehitised või allmaakaeveõõned, mis on rajatud e. läbindatud maapõue
ning mida katab looduslik kattekivim [1, 8]. Allmaarajatisteks loetakse näiteks tunnelid, punkrid,
kaevud ja teised kaevanduste kaeveõõned nagu šaht, šurf, stoll, kamber jt [9]. Eestisse on rajatud
Võrumaal kaks Piusa liivakaevandust, Tartumaal Aruküla liivakaevandus, Harjumaal Maardu ja
Ülgase fosforiidikaevandused, Ida- ja Lääne Virumaal on 14 põlevkivikaevandust (Kukruse, Kohtla,
Käva, Käva 2, Sompa, Ahtme, Tammiku, Estonia, Viru, Ubja, Ojamaa, Kaevandus nr.2, Kaevandus
nr.4), Ida-Virumaal Sillamäel on kaks uraanikaevandust. Laskemoonaladusid, punkreid ja
tunneleid on rajatud üle Eesti, kuid rohkem asub neid mereäärsetel aladel seoses sõjategevusega
1900. aastate alguses (Joonis 7-1).

Joonis 7-1 Allmaarajatised Eestis
See, et vesi allmaarajatistesse ja looduslikesse koobastesse koguneb, on loomulik ja erinevalt
allmaarajatistest ongi enamus koopaid vee voolamise tagajärjel tekkinud. Samas on enamuse
allmaarajatiste puhul siiski oluline, et need oleksid kuivad. Vaid mõnel juhul (näiteks
allmaahüdroelektrijaama, kanalisatsioonikollektorite jms) on vaja, et allmaarajatises oleks vesi, kuid
sedagi ajutiselt, hooldustöödeks tuleb vesi eemaldada. Enamus Eesti allmaarajatisi ei ole enam
kasutuses ja uusi ei ole veel rajatud. Seega saab rääkida enamuses hüljatud või suletud rajatiste
olukorrast. Samuti on kaevandustega3
.

Tuleb toonitada, et maa-alune rajatis ja kaeveõõs ei ole sama mis allmaarajatis. Maa- ja tee-alusel
kaeveõõnel on tehislagi ja tihti ka tehisseinad ja põrand. Nii kujuneb maa-alustes kaeveõõntes tihti
erinev olukord ja seda käesolev artikkel ei kirjelda (Joonis 7-2).


3
Kaevandus on tehnilises mäenduskeeles allmaakaevandus. Tehnilises mõttes on maa peal
paiknev kaevandamiskoht karjäär.

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-2 Maardu maa-alune (tee-alune) tunnel, mis on vett poolenisti täis olnud selle
ehitamise alustamisest alates
Ühest küljest on vee paiknemine allmaakaeveõõntes hea, kuna see takistab sinna sisenemist ja
hoiab ära inimeste minemise ohtlikku, varisevasse ruumi. Kuna Eestis on tegemist lauskmaa ja
kihtmaardlatega, siis ei ole meil korrustega, e. sügavustesse suunduvaid allmaakäike ja Sanctumi
filmiga analoogseid olukordi ei teki (Joonis 7-3).

Joonis 7-3 Vesi koobastes [11]
Kaitserajatised
Suur osa Eestisse rajatud kaitserajatisi jäi lõpuni tegemata ning need jäeti maha või hävitati. 20.
sajandi alguses haaras poliitilisest pingetest vaevatud Euroopat enneolematu võidurelvastumise
laine. Kõikjal ehitati sõjatehaseid, sadamaid, teid ja kindlusehitisi. Esimese Maailmasõja eel ja ajal
rajati Vene tsaariimpeeriumi poolt hiiglaslik mere- ja rannakaitsesüsteem, mis paiknes Soome lahe
mõlemal kaldal. Esialgne projekt nägi ette kaevata tunnellaod, kas Lasnamäe paekaldasse
Kadrioru ja Varsaallika vahele, Nõmmele Mustamäe järsakusse või Viimsi pealava alla. Esimesed
neli proovitunnelit pikkusega 30 m raiuti Lasnamäe paekaldasse praeguse Purde tee tõusu ja
Maarjamäe vahel. Mingil põhjusel seal tööd ei jätkunud ja seiskusid. Pärast prooviladude rajamist
alustati kesklaotunneleid rajama paekaldasse Kadaka küla ja Tabasalu vahele. Umbes 10-meetrise
paekihi alla lõhati U-kujulised tunnelid kõrgusega 7 m, põrandalaiusega 9 m ja pikkusega 200 m
(Joonis 7-4). Tunneli väljapääsud on teineteisest 50 m kaugusel. Igas tunnelis pidi olema kaks
kõrvuti vagonetiteed. Lamedat gooti võlvi meenutavate lagede-seinte 0,9 m. paksust kivivooderdist
pidi niisketest kihtidest eraldama plekkisolatsioon. Kivivooderdis pidi kaetama betoonkihiga.
Transpordiks rajati eraldi raudteeharu, mis Rahumäe kalmistu lähistel ühines sõjasadama suunas
kulgeva kindlusraudteeliiniga. Tunneliehituse projektis oli ette nähtud 33-39 U-tunnelit, aga rajati
ainult 6 tunnelit. 1916. a. alustati klindiesise puhastamist eemaldades puud-põõsad ja varisenud
paas. Põhilised ehitustööd algasid 1917. a. varakevadel. Tunnelid tähistati numbritega loetuna
Kadaka tee poolt. 1917 aasta keskel jäeti töö objektil pooleli raha puuduse tõttu. Tunnelitel 1-3 oli
vooderdis seintel-lagedel enam-vähem olemas, ent põrandad olid viimistlemata. Tunnelis 4 oli
tehtud ainult toortööd, vooderdamiseni polnud jõutud. Tunnelid 5 ja 6 seisid algjärgus ehk polnud
lõhatud kogu sügavuses. Pärast teist maailmasõda ehitati kahele tunnelile 1 ja 2 ette betoonist
kaarjate külgkoridoridega tuumavarjendi sissepääsehitised [3, 6].

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-4 Maailmasõja-aegse Peeter Suure Merekindluste maapoolsete kindlustuste
joonised (Arhivaal ERA.642.1.336)
Tänapäeval on tunnelite ümbrus tugevalt võsastunud ja prahti täis. Tunnelite sissepääsude ees on
varemetes paekivist laotud abi- ja laohooned. Hoonete ümber on nendega samakõrgused vallid.
Tunnelite sissepääsude ees on tiikide rida, milles on rohekas reostunud vesi (Joonis 7-10). Tunnel
1 mõlemal suudmel on hästi säilinud betoonist kaarjate külgkoridoridega varjendid. Tunneli
põrandas on näha keskel raudteerööpa süvendeid. Tunnelis pole vett. Tunneli suudmete ümber on
astang varisenud. Tunnel 2 esimene suue on viimistlemata ja on näha laotud võlvi, millest on juba
mõned kiviplokid välja poole surutud. Põrand, seinad ja lagi on viimistlemata. Tunneli põrandat
katab enamus aega vesi (Joonis 7-9). Umbes 100 m suudmest on toimunud varing ning
edasiminek on takistatud. Tunnel 2 teine suue on kinni varisenud. Tunnel 3 mõlemal suudmel on
hästi säilinud betoonist kaarjate külgkoridoridega varjendid. Tunnelis pole vett. Tunnel 4 mõlema
suudme esised on varisenud ja tunnelisse on tekkinud neli maa peale ulatuvat varinguauku.
Tunnelis pole vett. Kui eelnevate tunnelite kattekivimite paksus oli 10-15 m, siis selle tunneli
suudmete juures on see ainult 3-5 m. Tunneli 5 mõlemad suudmed on varisenud. Kattekivimite
paksus on 6-10 m paksune. Tunnelis pole vett. Tunnelit 6 kumbagi suuet pole enam näha, need on
arvatavasti kinni varisenud. Tunnelite uurimiseks mõõdistati Mäeinstituudi uuringute raames,
digitaliseeriti ja modelleeriti tunneleid ja varinguid nii makettide kui digitaalmudelitena (Joonis 7-5).

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-5 Astangu U-tunneli makett
Vesi
Allmaarajatistes kogunev vesi on kas pinna-, pinnase- või põhjavesi. Põhjavesi tungib nendesse
allmaarajatistesse, mis ulatuvad allapoole põhjavee taset. Pinnasevesi liigub allmaarajatistesse
kas avade, lõhede või vettjuhtiva kivimi kaudu. Enamuses ligipääsetavatest kaeveõõntest on
olmejäätmed või ka rajatise sisemusest, toestusest või konstruktsioonist pärinev materjal. Kuna
paljuski vesi seisab, siis on see seetõttu reostunud. Vesi on veidi happeline ja roiskunud. Samas
on vee temperatuur allmaakaeveõõnele ja maapõuele kohaselt vaid 5-8 C° ja seega ei ole
hapendumise protsess aktiivne. On ka mitmeid kohti, kus vesi on läbipaistev, puhas ja lubjakivi
sees kas neutraalne või nõrgalt aluseline.
Kohtades, kus põhjavee või pinnavee tase paikneb allpool rajatise põhja, sõltub vee kogunemine
õõnde ka drenaažist e. vee ärajuhtimisvõimalusest. Nii on näha, et 1930. aastal oli Astangu
betoontunnelis vesi. (Joonis 7-6) Praegu, pärast Nõukogude armee tegutsemist selles rajatises ja
vee ärajuhtimissüsteemi rajamist ei ole seal vett. Kaeveõõs on olnud viimased aastakümned
praktiliselt kuiv ja püsiv (Joonis 7-7, Joonis 7-8).

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-6 1930. aastatel oli Astangu betoontunnelis vesi [63]

Joonis 7-7 Kuiv betoontunnel 2011. aastal

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-8 Kuiv betoontunnel 2011. aastal

Joonis 7-9 Astangu lubjakivivõlviga vesine tunnel

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-10 Klindiesiste kanalite vesi
Humala allmaarajatiste süsteem rajati 20. sajandi algul ning neid oli ilmselt kaks ehk süsteemid 1 ja
3 olid siis ühendatud ja süsteem 2 oli eraldi. Käikude kinniajamise tõttu on hiljemalt 1960ndate
algusest peale olnud Humalas kolm süsteemi ehk 1 ja 3 pole ühenduses seega on teada Humalas
kolm suurt allmaakäikude süsteemi. Süsteemid on tähistatud numbritega 1, 2 ja 3, iga süsteem
koosneb pikast tunnelist. 1 tunnel on pikkusega 340m, 2 tunnelit on pikkusega 660m ja kolmas
tunnel on pikkusega 340m ning iga tunneli alguses on betoonist varjendid mille pikkuseks on 80m.
Varjendis on ruumide laius ja kõrgus vahemikus 3-4m. Lisaks kolmele süsteemile on Humalas üks
väiksem eraldi asuv betoonvarjend pikkusega 12 m. Maa-aluste käikude kogupikkus Humalas on
ca 1340 m, millest 630m käike on läbitavad. Käikudes on vesi ja veetud prügi [4]. Kolmanda tunneli
juures oleva varjendi ümbrusesse on toodud prügi. Tunnelis on näha paaris kohas vees vedelevat
prügi kuigi vesi on selge ja puhas (Joonis 7-11, Joonis 7-12).

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-11 Humala kolmanda tunneli varjendi ümbrus

Joonis 7-12 Vesi Humala kolmandas tunnelis

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-13 Vesi Vääna-Posti käigus
Kaevandused
Käesoleva artikli kontekstis on kaevanduste kaeveõõned samasugused allmaarajatised nagu
kirjeldatud kaitserajatisedki. Vesi siseneb, voolab ja väljub samuti ja samasugused on ka
probleemid. Peamine erinevus on siiski see, et allmaarajatis on rajatud mingiks pikemaajaliseks
otstarbeks ja/või inimeste viibimiseks seal. Seetõttu on allmaarajatis püütud rajada kuivale
kõrgusele ilma vajaduseta sundveekõrvalduseks. Kaevanduse kaevõõs on rajatud siiski maavara
sisse, maavara väljamiseks ja vaid ajutiseks kasutamiseks. Nii on see koristuskaeveõõntega.
Magistraal-, teenindus-, tuulutus-, veekõrvaldus-, pääste- jm kaeveõõned on rajatud siiski ka
väljapoole maavara lasukohta ja on suure tõenäosusega alles siiani ja ligipääsetavad inimestele.
Näitena võib tuua mitmeid artikli alguses loetletud kaevandusi. Nii näiteks voolab Maardu
fosforiidikaevanduse strekist mudavett tranšeesse ja madala veetaseme korral on sinna
kaeveõõnde võimalik siseneda, mis on äärmiselt varisemis- ja uppumisohtlik (Joonis 7-14, Joonis
7-15).

Joonis 7-14 Maardu fosforiidikarjääri tranšeed kuhu vesi siseneb kaevanduse strekist

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-15 Maardu fosforiidikaevanduse streki suue
Piusa kaevanduste käigustik on veelgi parem näide varisemisohu tõttu, kuigi sealgi, kuivas
kohas pääseb vihma ja pinnavesi kambriteni ja õõnestab tervikuid. Vesi on olulisim Piusa
kaevanduste käikude ohtlikkuse põhjustaja, kuigi käigud on sisuliselt kuivad (Joonis 7-16, Joonis
7-17).

KAEVANDAMINE JA VESI


Joonis 7-16 Muuseumikoopana kasutatavas Piusa klaasiliivakaevanduses voolav vihmavesi

Joonis 7-17 Piusa liivakaevanduse vee, jää, tuule ja mäerõhu koosmõjul õgvendatud
tervikud
Põlevkivikaevanduste olukord sarnaneb osaliselt eelnimetatutega, osaliselt on aga erinev, kuna
käigud paiknevad allpool põhjavee taset ja on mittetöötavates kaevandustes täidetud veega.
Põhjapoolsed, e. kõrgemal lasuvat põlevkivi kaevandanud kaevandused on kuivad, e. sinna ei
ulatu põhjavesi, vaid kohati pinna- ja pinnasevesi. Kuna sel juhul on käigud maapinna lähedal, siis
jõuab mõnda kohta ka külmumis- ja sulamistsükkel, mis lõhub nii lae-, kui tervikute kivimit. Kukruse



kaevanduse strekkide põhjas on veekihi paksus 0 kuni 10 cm, mis on pärit sademetest (Joonis
7-18). Vesi on põlevkivimudane ja kaeveõõne laest tilgub vett [10].

Joonis 7-18 Kukruse põlevkivikaevanduse põhjapoolne kaeveõõs
Kaevanduste veekõrvaldusstollid töötavad kogu maailmas dreenidena. Nii ka meil Ubja
kaevanduses, kogudes läbi õhukese kattekivimi sademevett, põhjavett ja reovett, juhtides selle
väljavoolustolli kaudu vooluveekogusse. Sellise vee sulfaatsus on suhteliselt kõrge (Joonis 7-19).

KAEVANDAMINE JA VESI

Joonis 7-19 Vee väljavool Ubja põlevkivikaevanduse veekõrvaldusstollist
Kiviõli põlevkivikaevanduse püstšahti ja kaevanduse hoovi kaeveõõntes on üks tüüpilistest
juhtumitest, kus vesi koguneb betoneeritud kaeveõõne põhja (Joonis 7-20). Selle taga aga jätkub
sügavuse suunas kuiv šaht. Selline olukord on mitmetes korruselistes kaevandustes ja rajatistes.

Joonis 7-20 Kiviõli põlevkivikaevanduse šahtiõu
Vesi mõjub kahjustavalt nii looduslikule kivile, tehiskivile kui ka ehitiste sideainetele muutes neid
nõrgemaks. Vees sisalduvad lisaaineid nagu süsinikdioksiid, vääveldioksiid, väävelhapped ja

KAEVANDAMINE JA VESI


lahustunud soolad, võivad aeglaselt lahustada sideainet, mis annab võimaluse ka teistel
kahjustustetekitajatel pinda mõjutada. Lisaks veele mõjutab ehitiste olukorda temperatuuri
muutumine. Kivimid koosnevad erinevatest mineraalsetest ainetest, mis temperatuurimuutuste tõttu
paisuvad ja tõmbuvad kokku erinevalt. Paisumine ja kokkutõmbumine tekitab materjalis pingeid,
mille tagajärjel tekivad mikropraod. Mikropragudesse koguneb vesi, mis jäätudes suurendab oma
mahtu [2].
Üle Eesti on rajatud allmaarajatisi, milles on vesi sees, kuna need on rajatud allapoole põhjavee
taset või maapinna lähedale, kus jookseb kaeveõõntesse sisse pinnavesi. Enamus
allmaarajatistest on ohtlikud ja reostunud.

Viited
1. Maapõuetühjuse arukas kasutamine. In XIX aprillikonverentsi „Eesti
mere- ja maapõu ning nende arukas kasutamine. (Toim) Suuroja, K. Tallinn: Eesti
Geoloogiakeskus, 2011
2. TT Tarmatrade - http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=24 – 20.03.2011
3. Valgma, I. (2010).
Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod teadus- ja õppekeskuse muuseumi projekti
ettevalmistamine. Mäeinstituut.
4. Masing, M.; Lutsar, L. 2008. Nahkhiirte talvituspaikade inventuur Humalas veebruaris

2008. Sicista Arenduskeskus. Tartu. 1. osa (tekst ja joonised 1-14): 21 lk. (Masing-
Lutsar2008-0320-Humala1.pdf)

6. Gustavson. H. 1993. Merekindlused Eestis 1913-1940. Tallinn „Olion“
7. Heinsalu. Ü. 1987. Eesti NSV koopad. Tallinna „Valgus“
8. Mäeõpik - http://mi.ttu.ee/opik/ - 20.03.2011. Mäeinstituut
9. Maa-aluse maailma saladused - http://mi.ttu.ee/all - 20.03.2011. Mäeinstituut
10. Kolats, M., Valgma, I. 2010. Täitmatu kaevandus. Aprillikonverentsi teesid. (Toim) Suuroja,
K. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2010
11. Sanctum. Mängufilm. (2011). Austraalia

Ingo Valgma: Maa-aluse maailma saladused

txt: minest.ee Maa-aluse maailma saladused GIS päev Ingo Valgma Mis toimub meie jalge all? • Tunnetatav • Mittetunnetatav • Müstiline 13.11.2007 GIS päev 2 mi.ttu.ee Tunnetatav • Salvkaev aias • Kanalisatsioonikaev linnas • Tunnel kaljus • Koobas Toril 13.11.2007 GIS päev 3 mi.ttu.ee Tunnel 13.11.2007 GIS päev 4 mi.ttu.ee Müstiline • Põrgu • Plutoonia (meie maakera sees on veel teine maakera) • Käik mis ühendab Kukruse mõisa Jõhvi kirikuga • Käik mis viib Pirita kloostrist Toompea alla 13.11.2007 GIS päev 5 mi.ttu.ee Mittetunnetatav • Kanalisatsioonitorustik • Metroo • Kaevandus • Koobastik • Vulkaanilõõr • Lõhe maa sees või mere all 13.11.2007 GIS päev 6 mi.ttu.ee Maaalune, allmaa, maasisene • Kanalisatsioonikaev, luuk peal, bussijaam kaubanduskeskuse all • Kaevandus • Tori põrgu (koobas liivakivis) 13.11.2007 GIS päev 7 mi.ttu.ee Kaevandus ja karjäär • Koobastik – looduslik, st. üldjuhul mitte inimese poolt rajatud tühimikud maa all • Kaevandus = allmaakaevandus • Karjäär = pealmaakaevandus 13.11.2007 GIS päev 8 mi.ttu.ee Kaeveõõned karjääris • Kraav, kaevik, tranšee • Kaevetranšee • Veotranšee • Auk 13.11.2007 GIS päev 9 mi.ttu.ee 10 Kaevetranšee vaalkarjääris Narva karjäär mi.ttu.ee 11 mi.ttu.ee Suur auk-karjäär 13.11.2007 GIS päev 12 mi.ttu.ee Väike auk-karjäär 13.11.2007 GIS päev 13 mi.ttu.ee Kaevandus • Maavara • Kaeveõõned – Šaht ≠ kaevandus – Kamber – Stoll – Šurf – Strekk • Tervik 13.11.2007 GIS päev 14 mi.ttu.ee Strekk 13.11.2007 GIS päev 15 mi.ttu.ee 16 Estonia kaevanduse kambrid ja tervikud mi.ttu.ee Pargipink kambris 13.11.2007 GIS päev 17 mi.ttu.ee 13.11.2007 18 Kombainkaevandamine Eestis mi.ttu.ee Saladus • Mittenähtav • Mittetunnetatav • Mittetajutav • Tundmatu • Kardina tagune 13.11.2007 GIS päev 19 mi.ttu.ee Mis auk see on? 13.11.2007 GIS päev 20 mi.ttu.ee Mis urgas see on? 13.11.2007 GIS päev 21 mi.ttu.ee Mis kraav see on? 13.11.2007 GIS päev 22 mi.ttu.ee Kuhu see kraav välja viib? 13.11.2007 GIS päev 23 mi.ttu.ee Mis käik see on? 13.11.2007 GIS päev 24 mi.ttu.ee Miks raudtee kõver on? mi.ttu.ee Mis juhtus? mi.ttu.ee Kas Piusa koobas on ohtlik? 13.11.2007 GIS päev 27 mi.ttu.ee Miks see auk keset metsa on? 13.11.2007 GIS päev 28 mi.ttu.ee Kuidas on GIS seotud maaaluse maailmaga? • GIS e. ruumiline modelleerimine on ainus võimalus arusaadavalt kirjeldada maa-alust maailma 13.11.2007 GIS päev 29 mi.ttu.ee 13.11.2007 30  Oil plant Closed plant      Power plant Closed power plant          Narva Narva- Jõesuu Eesti Power Plant Slantsõ Lake Peipsi Gulf of Narva Jõhvi Sillamäe Ahtme Power Plant Kohtla- Kiviõli Järve Kohtla- Nõmme Püssi Surface mined area Underground mine Permissions are not resoluted New mine © Enno Reinsalu, 2007 Flooded mine Reservation Rakvere Kunda Mezhduretshije Põhja-Kiviõli Kirovskoje Ubja Haljala Kirovi Leningradskaja nr 4 Vanamõisa Kiviõli Estonia Ahtme nr 2 Käva Sompa Kukruse Viru Puhatu Permisküla Oandu Uus Kiviõli Ojamaa Kabala Tudu Kohala Uljaste Rakvere Sonda Peipsi Seli Pada 1 Narva Aidu Usnova Nr 3 Kohtla Tammiku Sirgala-Viivikonna 6 Põlevkivimaardla mi.ttu.ee 31 RUSSIA ESTONIA OIL SHALE BEDDING DEPTH, meters UNDERGROUND OIL SHALE MINING FIELDS CALORIFIC YIELD, SHOWS ACTIVE DEPOSIT OIL SHALE RESEARCH FIELDS MINED OUT AREAS OIL SHALE OPEN CAST FIELDS 35 GJ/m2 25 Kirov skaja IDA VIRU COUNTY Sirgala open cast Narv a open cast Permisküla GULF O F FINLAND Ahtme Peipsi Puhatu 35 GJ/m2 25 GJ/m2 Seli Viru Estonia Kohtla Ojamaa Underground oil shale mining area, abandoned mines Aidu open cast Uus Kiv iõli Oandu Kiv iõli Puhatu 30 80 70 55 60 45 65 50 40 40 35 15 20 25 30 80 35 20 15 25 10 10 mi.ttu.ee 13.11.2007 GIS päev 32 mi.ttu.ee Läbilõige 13.11.2007 GIS päev 33 mi.ttu.ee 13.11.2007 GIS päev 34 Lõiked, kivimi omadused mi.ttu.ee Kas Jõhvi vangla upub? 13.11.2007 GIS päev 35 mi.ttu.ee 13.11.2007 36 Mis on Jõhvi kõrgendiku sees? mi.ttu.ee 13.11.2007 37 Kuidas kaevandada 1 km sügavusel lasuvat rauamaaki? mi.ttu.ee 13.11.2007 38 Kuidas tasanda karjääripuistanguid? mi.ttu.ee Kuidas vasemaak (või graniit Maardust) maa seest kätte saada? 13.11.2007 GIS päev 39 mi.ttu.ee Kas vedada maa all kopplaaduri või konveieriga? 13.11.2007 GIS päev 40 mi.ttu.ee 13.11.2007 41 Kuidas allmaakaevandamine mõjutab elu rabas? mi.ttu.ee Kas Kohtla kaevandusest saab põlevkivi Aidu karjääri viia? 13.11.2007 GIS päev 42 mi.ttu.ee Kuhu rajatakse uued kaevandused? 13.11.2007 GIS päev 43 Kiviõli Estonia Ahtme Kaevandus 2 Käva 2 Kaevandus 4 Kohtla Sompa Viru Tammiku Küttejõu Puhatu Permisküla Oandu Uus Kiviõli Haljala Ojamaa Kabala Tudu Kohala Uljaste Rakvere Põhja-Kiviõli Sonda Peipsi Seli Pada Pada Estonia Estonia Slantsõ2 Slantsõ1 Aidu Narva Kohtla-Järve Vana Kohtla mi.ttu.ee 3D Tarkvara • FLAC • MINEX / SURPAC, Vulcan • Vertical Mapper, Surfer, Discover • Modflow, Plaxis • Autocad, Microstation • jne 13.11.2007 GIS päev 44 mi.ttu.ee Kivimite püsivus 13.11.2007 GIS päev 45 mi.ttu.ee 46 Model Generation: Mine Layout – Horizontal map Results mi.ttu.ee 47 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 3980 Model Perspective 16:55:40 Sun Jun 25 2006 Center: X: 7.450e+001 Y: 6.824e+001 Z: 4.914e+001 Rotation: X: 10.000 Y: 0.000 Z: 0.000 Dist: 4.568e+002 Mag.: 1 Ang.: 22.500 Job Title: Horst - Peterstollen View Title: Block Group gips mm1 anhydrit unteres sulfat mm2 mergelkalkstein mo1 mergelstein mo2 Axes Fixed Linestyle X Y Z Model Generation: Stratigraphic Sequence Results mi.ttu.ee 48 Model Generation: Transfer into the Model FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 3980 Model Perspective 17:17:29 Sun Jun 25 2006 Center: X: 7.450e+001 Y: 6.350e+001 Z: 5.050e+001 Rotation: X: 90.000 Y: 0.000 Z: 0.000 Dist: 3.120e+002 Mag.: 1 Ang.: 22.500 Job Title: Horst - Peterstollen View Title: Block Group gips mm1 Axes Fixed Linestyle X Y Z Results mi.ttu.ee 49 Modellerzeugung: Block Definition FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Settings: Model Perspective 09:35:37 Thu Jun 22 2006 Center: X: 7.450e+001 Y: 6.350e+001 Z: 5.370e+000 Rotation: X: 90.000 Y: 0.000 Z: 0.000 Dist: 3.474e+002 Mag.: 1 Ang.: 22.500 Job Title: Ralingen View Title: Block Group feste1.7 feste1.8 feste1.9 feste2.1 feste2.2 feste2.3 feste2.9 gips mm1 b1 b2 b3 b4 b5 b6 b7 b8 b9 b10 b11 b12 X Y Z Results mi.ttu.ee 50 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Settings: Model Perspective 14:07:54 Thu Jun 22 2006 Center: X: 7.450e+001 Y: 6.350e+001 Z: 5.370e+000 Rotation: X: 90.000 Y: 0.000 Z: 0.000 Dist: 3.474e+002 Mag.: 1 Ang.: 22.500 Job Title: Ralingen View Title: Block Group b80 b81 b82 b83 b84 b85 b86 b87 b88 b89 b91 b92 b93 b94 b95 b96 b97 b98 b99 b100 X Y Z Model Generation: Room and pillar => open stoping Results mi.ttu.ee 51 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 3980 Model Perspective 17:43:01 Sun Jun 25 2006 Center: X: 1.179e+002 Y: 7.121e+001 Z: 9.760e+000 Rotation: X: 2.598 Y: 358.906 Z: 90.550 Dist: 7.658e+002 Mag.: 18 Ang.: 22.500 Block Group gips mm1 b1 a1 a2 a3 a4 a5 a6 feste4.1 feste4.2 feste4.3 feste4.4 feste4.5 feste4.6 feste4.7 feste4.8 feste4.9 feste4.10 feste4.11 Y X Z Results Model Generation: Room and pillar => open stoping mi.ttu.ee 52 Model Generation - Animation FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 3980 Model Perspective 11:26:11 Wed Jul 05 2006 Center: X: 8.747e+001 Y: 5.562e+001 Z: 2.901e+001 Rotation: X: 24.310 Y: 0.000 Z: 64.660 Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29 Ang.: 22.500 Job Title: R0 View Title: Contour of SMin Magfac = 1.000e+000 Gradient Calculation -1.4264e+001 to -1.4000e+001 -1.4000e+001 to -1.3000e+001 -1.3000e+001 to -1.2000e+001 -1.2000e+001 to -1.1000e+001 -1.1000e+001 to -1.0000e+001 -1.0000e+001 to -9.0000e+000 -9.0000e+000 to -8.0000e+000 -8.0000e+000 to -7.0000e+000 -7.0000e+000 to -6.0000e+000 -6.0000e+000 to -5.0000e+000 -5.0000e+000 to -4.0000e+000 -4.0000e+000 to -3.0000e+000 -3.0000e+000 to -2.0000e+000 -2.0000e+000 to -1.0000e+000 -1.0000e+000 to -5.3629e-001 Interval = 1.0e+000 Axes X Y Z Results mi.ttu.ee 53 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 4350 Model Perspective 11:26:22 Wed Jul 05 2006 Center: X: 8.747e+001 Y: 5.562e+001 Z: 2.901e+001 Rotation: X: 24.310 Y: 0.000 Z: 64.660 Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29 Ang.: 22.500 Job Title: R1 View Title: Contour of SMin Magfac = 1.000e+000 Gradient Calculation -1.4259e+001 to -1.4000e+001 -1.4000e+001 to -1.3000e+001 -1.3000e+001 to -1.2000e+001 -1.2000e+001 to -1.1000e+001 -1.1000e+001 to -1.0000e+001 -1.0000e+001 to -9.0000e+000 -9.0000e+000 to -8.0000e+000 -8.0000e+000 to -7.0000e+000 -7.0000e+000 to -6.0000e+000 -6.0000e+000 to -5.0000e+000 -5.0000e+000 to -4.0000e+000 -4.0000e+000 to -3.0000e+000 -3.0000e+000 to -2.0000e+000 -2.0000e+000 to -1.0000e+000 -1.0000e+000 to -3.3848e-002 Interval = 1.0e+000 Axes X Y Z Results Model Generation - Animation mi.ttu.ee 54 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 4799 Model Perspective 11:26:40 Wed Jul 05 2006 Center: X: 8.747e+001 Y: 5.562e+001 Z: 2.901e+001 Rotation: X: 24.310 Y: 0.000 Z: 64.660 Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29 Ang.: 22.500 Job Title: R2 View Title: Contour of SMin Magfac = 1.000e+000 Gradient Calculation -1.4228e+001 to -1.4000e+001 -1.4000e+001 to -1.3000e+001 -1.3000e+001 to -1.2000e+001 -1.2000e+001 to -1.1000e+001 -1.1000e+001 to -1.0000e+001 -1.0000e+001 to -9.0000e+000 -9.0000e+000 to -8.0000e+000 -8.0000e+000 to -7.0000e+000 -7.0000e+000 to -6.0000e+000 -6.0000e+000 to -5.0000e+000 -5.0000e+000 to -4.0000e+000 -4.0000e+000 to -3.0000e+000 -3.0000e+000 to -2.0000e+000 -2.0000e+000 to -1.0000e+000 -1.0000e+000 to -5.3657e-001 Interval = 1.0e+000 Axes X Y Z Results Model Generation - Animation mi.ttu.ee 55 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 5150 Model Perspective 11:26:49 Wed Jul 05 2006 Center: X: 8.747e+001 Y: 5.562e+001 Z: 2.901e+001 Rotation: X: 24.310 Y: 0.000 Z: 64.660 Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29 Ang.: 22.500 Job Title: R3 View Title: Contour of SMin Magfac = 1.000e+000 Gradient Calculation -1.4203e+001 to -1.4000e+001 -1.4000e+001 to -1.3000e+001 -1.3000e+001 to -1.2000e+001 -1.2000e+001 to -1.1000e+001 -1.1000e+001 to -1.0000e+001 -1.0000e+001 to -9.0000e+000 -9.0000e+000 to -8.0000e+000 -8.0000e+000 to -7.0000e+000 -7.0000e+000 to -6.0000e+000 -6.0000e+000 to -5.0000e+000 -5.0000e+000 to -4.0000e+000 -4.0000e+000 to -3.0000e+000 -3.0000e+000 to -2.0000e+000 -2.0000e+000 to -1.0000e+000 -1.0000e+000 to -2.2474e-001 Interval = 1.0e+000 Axes X Y Z Results Model Generation - Animation mi.ttu.ee 56 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 5581 Model Perspective 11:26:57 Wed Jul 05 2006 Center: X: 8.747e+001 Y: 5.562e+001 Z: 2.901e+001 Rotation: X: 24.310 Y: 0.000 Z: 64.660 Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29 Ang.: 22.500 Job Title: R4 View Title: Contour of SMin Magfac = 1.000e+000 Gradient Calculation -1.4184e+001 to -1.4000e+001 -1.4000e+001 to -1.3000e+001 -1.3000e+001 to -1.2000e+001 -1.2000e+001 to -1.1000e+001 -1.1000e+001 to -1.0000e+001 -1.0000e+001 to -9.0000e+000 -9.0000e+000 to -8.0000e+000 -8.0000e+000 to -7.0000e+000 -7.0000e+000 to -6.0000e+000 -6.0000e+000 to -5.0000e+000 -5.0000e+000 to -4.0000e+000 -4.0000e+000 to -3.0000e+000 -3.0000e+000 to -2.0000e+000 -2.0000e+000 to -1.0000e+000 -1.0000e+000 to -5.3751e-001 Interval = 1.0e+000 Axes X Y Z Results Model Generation - Animation mi.ttu.ee 57 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 5908 Model Perspective 11:27:05 Wed Jul 05 2006 Center: X: 8.747e+001 Y: 5.562e+001 Z: 2.901e+001 Rotation: X: 24.310 Y: 0.000 Z: 64.660 Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29 Ang.: 22.500 Job Title: R5 View Title: Contour of SMin Magfac = 1.000e+000 Gradient Calculation -1.4174e+001 to -1.4000e+001 -1.4000e+001 to -1.3000e+001 -1.3000e+001 to -1.2000e+001 -1.2000e+001 to -1.1000e+001 -1.1000e+001 to -1.0000e+001 -1.0000e+001 to -9.0000e+000 -9.0000e+000 to -8.0000e+000 -8.0000e+000 to -7.0000e+000 -7.0000e+000 to -6.0000e+000 -6.0000e+000 to -5.0000e+000 -5.0000e+000 to -4.0000e+000 -4.0000e+000 to -3.0000e+000 -3.0000e+000 to -2.0000e+000 -2.0000e+000 to -1.0000e+000 -1.0000e+000 to -2.2811e-001 Interval = 1.0e+000 Axes X Y Z Results Model Generation - Animation mi.ttu.ee 58 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 6338 Model Perspective 11:27:13 Wed Jul 05 2006 Center: X: 8.747e+001 Y: 5.562e+001 Z: 2.901e+001 Rotation: X: 24.310 Y: 0.000 Z: 64.660 Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29 Ang.: 22.500 Job Title: R6 View Title: Contour of SMin Magfac = 1.000e+000 Gradient Calculation -1.4167e+001 to -1.4000e+001 -1.4000e+001 to -1.3000e+001 -1.3000e+001 to -1.2000e+001 -1.2000e+001 to -1.1000e+001 -1.1000e+001 to -1.0000e+001 -1.0000e+001 to -9.0000e+000 -9.0000e+000 to -8.0000e+000 -8.0000e+000 to -7.0000e+000 -7.0000e+000 to -6.0000e+000 -6.0000e+000 to -5.0000e+000 -5.0000e+000 to -4.0000e+000 -4.0000e+000 to -3.0000e+000 -3.0000e+000 to -2.0000e+000 -2.0000e+000 to -1.0000e+000 -1.0000e+000 to -5.4064e-001 Interval = 1.0e+000 Axes X Y Z Results Model Generation - Animation mi.ttu.ee 59 FLAC3D 3.00 TU Bergakademie Freiberg Professur Bergbau/Tiefbau Step 6641 Model Perspective 11:27:25 Wed Jul 05 2006 Center: X: 8.747e+001 Y: 5.562e+001 Z: 2.901e+001 Rotation: X: 24.310 Y: 0.000 Z: 64.660 Dist: 2.697e+002 Mag.: 4.29 Ang.: 22.500 Job Title: R7 View Title: Contour of SMin Magfac = 1.000e+000 Gradient Calculation -1.4164e+001 to -1.4000e+001 -1.4000e+001 to -1.3000e+001 -1.3000e+001 to -1.2000e+001 -1.2000e+001 to -1.1000e+001 -1.1000e+001 to -1.0000e+001 -1.0000e+001 to -9.0000e+000 -9.0000e+000 to -8.0000e+000 -8.0000e+000 to -7.0000e+000 -7.0000e+000 to -6.0000e+000 -6.0000e+000 to -5.0000e+000 -5.0000e+000 to -4.0000e+000 -4.0000e+000 to -3.0000e+000 -3.0000e+000 to -2.0000e+000 -2.0000e+000 to -1.0000e+000 -1.0000e+000 to -2.2819e-001 Interval = 1.0e+000 Axes X Y Z Results Model Generation - Animation mi.ttu.ee Põleng, vajumine 13.11.2007 GIS päev 60 mi.ttu.ee mi.ttu.ee SPONTANEUS COMBUSTION mi.ttu.ee MINING SUBSIDENCE CH4 Tree Tree House Building 2 Factory Tree Tree REHABILITATION OF MINE WASTE DUMP CH4 ROCK BURST Prof. JAN PALARSKI mi.ttu.ee METHANE DRAINAGE UND UTILIZATION Prof. JAN PALARSKI mi.ttu.ee Sandstone Shale Void Mixture Pipeline FILLING OF WEBER VOID mi.ttu.ee Abb. 2.22-2 Finite Element – Method (simulation possibility) Pic.16; 2007-11-10 mi.ttu.ee Mine Subsidence Pic.24; 2007 – 11 10 mi.ttu.ee Subsidence B B A O-Line Subsidence A 0 Standard figures: Depth Thickness Subsidence 850 m 200 cm in cm Pic. 7; 2007-11-10 mi.ttu.ee mi.ttu.ee Maa-alune saladus? 13.11.2007

Mis toimub meie jalge all?