#30DayMapChallenge

Saasteained veekeskkonnas ja bioakumulatsioon

http://bark.phon.ioc.ee/tsab/p/play?trans=13725

August on veekvaliteedi kuu

• Water quality month
• fb/veeblogi
• Joogivee andmebaas

Joogivee indikaatornäitajate iseloomustus + Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid

1) ALUMIINIUM

Alumiinium on üks looduses levinumaid elemente. Ta kuulub paljude kivimite koostisse. Nendes ainetes esineb alumiinium vees lahustumatul kujul ja ei ole inimesele mürgine. Vees lahustunud alumiiniumi soolad, mida kasutatakse näiteks veepuhastusjaamades joogivee puhastamisel, võivad olla aga inimese organismile kahjulikud. Pikaajaline kõrge alumiiniumi sisaldusega joogivee tarvitamine võib põhjustada närvisüsteemi kahjustusi ning soodustada Alzhaimeri tõve vallandumist. WHO poolt soovitatav nädalas saadav Al kogus ei tohiks ületada 7 mg kehakaalu kilogrammi kohta.

2) AMMOONIUM

Ammoonium on sageli põhjavees toimuvate erinevate protsesside vaheprodukt. Ammooniumi kõrgenenud sisaldus ordoviitsiumi-kambriumi ja kambriumi-vendi põhjaveekogumite vees on vee looduslik omadus (taandav veekeskkond), mistõttu pole võimalik eristada inimmõju osa. Samas pinnalähedases põhjavees annab ammooniumi sisaldus tunnistust nn värskest (hiljutisest) reostusest. Tervisele on joogivees sisalduva ammooniumi mõju väga väike, sest vee kaudu saadav hulk on reeglina tuhandeid kordi väiksem võrreldes igapäevasest toidust saadava kogusega. Ammooniumi toksikoloogiline mõju avaldub alates, kui seda manustatakse rohkem kui 200 mg kehakaalu kilogrammi kohta.

3) NAATRIUM

Naatriumi sooli leidub kõigis toitudes ning joogivees. Naatrium joogivees esinevates kogustes inimese tervisele kahjulik ei ole. Naatriumi sisaldus üle 200 mg/l joogivees võib põhjustada vee ebameeldivat maitset. Päevane annus: 500 mg.

4) LÕHN ja MAITSE

Vee lõhna ja maitset mõjutavad mitmed vees lahustunud ained. Orgaaniliste ainete ülemäärane sisaldus vees muudab vee värvuse kollakaks või rohekaks, annab veele ebameeldiva lõhna ja maitse. Põhjavees võib olla väävelvesinikku, mis juba väga väikeses kontsentratsioonis annab veele mädamuna lõhna. Kui vesi jääb torustikku või kaevu pikemaks ajaks seisma, hakkavad vees mitmesugused mikroorganismid kasvama, kes võivad eraldada vette mitmeid halvasti lõhnavaid aineid ning muuta vee maitset. 1 pall (väga nõrk) - tarbijale märkamatu, kuid määratav laboris kogenud töötaja poolt, 2 palli(nõrk) - märgatav, kui juhtida sellele tähelepanu.

5) RAUD

Raud on looduses levinud element, olles sisalduselt maakoores neljandal kohal (pärast hapnikku, räni ja alumiiniumi). Valdav kogus rauda sisaldub maakoores ühenditena (oksiidid, hüdroksiidid, karbonaadid ja sulfiidid). Ülemäärane raua sisaldus vees pärineb veekompleksist või amortiseerunud metalltorustikust. Inimorganismis on rauda 3–4 grammi, sellest suurem osa kuulub vere hemoglobiini koostisse, viimase ülesandeks on õhuhapniku sidumine ja edasikandmine organismis. Kõrgenenud rauasisaldus joogivees ei kujuta tervisele ohtu, kuid halvendab vee organoleptilisi omadusi, eelkõige võib kaasneda ebameeldiv maitse ja hägusus, vee kollakas värvus ning pruun sete. Tervisele on ohtlik juua vett, mille raua sisaldus on rohkem kui 6 mg/l. Kõrge raua sisaldusega joogivesi võib põhjustada positiivset rauabilanssi ja oksüdatiivset stressi, mida peetakse mitmete haiguste, nagu põletikud, südame-veresoonkonna haigused, suhkrutõbi, kasvajad jm põhjustajaks. Ööpäevas kaotab inimorganism normaalselt umbes 1 mg rauda. Toidus olevast rauast imendub umbes 10%, seega peab ööpäevane rauakogus toidus jääma vahemikku 10-15 mg.

6) MANGAAN

Ka mangaan on üks levinumaid metalle maakoores, kuid moodustab raua levikust vaid 1/15. Mangaani sisaldus looduslikus vees ei kujuta ohtu tervisele ja tema sisaldust reglementeeritakse organoleptiliste omaduste tagamiseks. Mangaani ööpäevaseks vajaduseks loetakse 2,5–5,0 mg. Organism omastab joogiveest mangaani paremini kui toidust. Täiskasvanud inimese toidus ja joogivees on leitud mangaani keskmiselt 4,0 mg. Inimene eritab päevas sama hulga mangaani. Mangaani annuse soovitatavaks ülemiseks piiriks lastel vanuses 1-3 aastat loetakse 2,0 mg päevas, 4-8 aastastel 3,0 mg ja 9-13 aastastel 6,0 mg ja 14-18 aastastel 9,0 mg päevas. Täiskasvanutel loetakse selleks ülemiseks piiriks 11,0 mg. Mangaani liigsus põhjustab raua kasutamise häireid organismis. Mangaani liigsuse sümptomiteks on nõrkus, ärrituvus, impotentsus. Mangaani suurenenud sisaldus vees on põhjuseks ka mustja sette tekkimisel, määrib pesu, valamuid jne

7) KLORIID

Kloori ja metallide ühisreaktsioonil moodustuvad kloriidid. Kloriide (Cl- ) esineb alati looduslikus vees (enamasti koos Na või Ca), sest kloori soolad on väga hästi lahustuvad. Kloriidid võivadnäidata ka üldist reostust (põllumajanduse, tööstuste, lumetõrje, kanalisatsiooni lekkeid). Sügaval lasuvates veekihtides või rannikualadel on kõrgenenud kloriidide sisaldused looduslikku päritolu, ka suureneb kloriidide hulk vees vee kloreerimisega. Kloriid näitab vee soolasust. Joogivee kaudu saadav kloriidide hulk on reeglina tuhandeid kordi väiksem võrreldes igapäevasest toidust saadava kogusega. Üldiseks piisavaks päevaannuseks lastele on 45 mg, täiskasvanutele 750 mg. Joogivee kloriidide sisaldus üle 250 mg/l põhjustab vee maitse halvenemist, vesi muutub soolakaks, ka võib liigne kloriidide sisaldus aktiviseerida torustikes korrosiooni protsessi, põhjustades metallide hulga suurenemist vees.

8) pH

pH näitab, kas vesi on happeline (pH alla 7) või aluseline (pH üle 7). Tavalise joogivee pH on natuke alla 7. Kui pH üle 8,5, halveneb vee maitse. Liiga leeliseline vesi on organismile kahjulik. Liiga madala pH-ga vesi on pehme ning põhjustab korrosiooni protsesse veevõrgus, lahustades vette erinevaid metalle.

9) VÄRVUS

Värvust põhjustavad tegurid liigitatakse looduslikeks (taimed, mikroorganismid, pinnas) ja inimtegevusega seostatavateks (tööstus, maaviljelus, majapidamine). Looduslikud tegurid on enamasti tervisele ohutud, kuid tarbija seisukohast ebasoovitavad. Vee värvust mõjutavad nii suur raua kui mitmesuguste orgaaniliste ainete sisaldus (soost pärit veed), mis muudavad vee värvuse kollakaks või rohekaks, annavad veele ebameeldiva lõhna ja maitse. Vee värvust hinnatakse kraadides (5, 15, 25), võrreldes uuritavat vett värvusetalonidega. Alates 15 mg/L Pt võib tarbija märgata vee muutumist hägusemaks ja kollakaks.

10) HÄGUSUS

Vee muudavad häguseks vees mittelahustuvad ained. Osa neist satub vette juba veeallikast. Osa hägu tekib, kui vesi puutub kokku õhuga (rauaühendid, lahustunud lubjakivi välja sadenemine). Väga hea näitaja on nefelomeetriline hägususühik NHÜ, mis vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägususele ühes dm³ vees. Ebarahuldav on vesi, mille hägusus on üle 5 NHÜ (2,9 mg/dm³).

11) ELEKTRIJUHTIVUS

Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on omane ainetele, mis sisaldavad laenguga osakesi (elektrone või ioone). Elektrivälja mõjul hakkavad need aineosakesed korrapäraselt liikuma ja moodustavad elektrivoolu. Vee elektrijuhtivust iseloomustab erielektrijuhtivus, mille mõõduühik on siimens meetri kohta. Elektrijuhtivuse piirsisaldus joogivees on 2500 µS cm-1 200 C juures. Vesi ei tohi olla agressiivne, sest ei tohi põhjustada joogiveega kokkupuutuvate seadmete ja materjalide korrosiooni. Mida suurem on elektrijuhtivus, seda suurem on vee korrosioonivõime.

12) SULFAAT

Sulfaadid on vee organoleptilisi omadusi mõjutavad ained. Vee maitse muutus tekib, kui vesi sisaldab üle 250 mg/l naatriumsulfaati (Na2SO4) või üle 1000 mg/l kaltsiumsulfaati (CaSO4). Sulfaatide sisaldus vees on vee agressiivsuse ehk korrosioonivõime näitaja. Alumiiniumsulfaati (Al2(SO4)3) vajatakse joogivee sedimentatsiooni toimeainena vee kvaliteedi parandamiseks. Sulfaadid on üsna madala toksilisusega. Vesi, mis sisaldab magneesiumsulfaati (MgSO4) üle 600mg/l, toimib kui lahtisti. Suure koguse sulfaatide joomine annab kõhulahtisuse, dehüdratatsiooni ja mao-sooletrakti ärritusnähud. Üldiselt on sulfaadid väga madala toksilisusega inimorganismile ja seetõttu vähetähtsad.

13) TRIITIUM

Triitium ehk üliraske vesinik on suhteliselt lühiealine radioaktiivne vesiniku isotoop, mille poolestusaeg 12,5 aastat. Ta koosneb ühest prootonist, kahest neutronist ja ühest elektronist. Oma väikese energiasisalduse tõttu ta ei läbi nahka, aga kui ta peaks organismi sattuma sissehingamisel või allaneelamisel, siis omastatuna on ta tervisele ohtlik. Triitium esineb looduses ehedalt päikeses ja atmosfääri ülemistes kihtides ning ühenditena vees, taime- ja loomaorganismides, looduslikes kütustes. Tehnogeenselt sattub triitium keskkonda seoses tuumaobjektidega. Kui põhjavesi sisaldab triitiumi, siis tõenäoliselt vastav põhjavee horisont sisaldab vett, mis sadas vihmana atmosfäärist XX sajandi teisel poolel, sest triitium sattus atmosfääri läbi atmosfääris läbi viidud tuumakatsetuste. Piirnorm joogivees on 100 Bq/l. Üks bekrell vastab ühele tuumaüleminekule sekundis ehk 1 Bq = 1 s-1 .

14) EFEKTIIVDOOS

Efektiivdoosiks nimetatakse kudede ja elundite sise- ja väliskiiritusest tingitud ekvivalentdooside summat. Ekvivalentdoos on neeldumisdoos koes või elundis, mis on kaalutud kiirguse liigi ja kvaliteedi alusel, mille sissevõtt toimub teatud aja jooksul. Eesti ei taotlenud läbirääkimiste käigus kiirguskaitse valdkonnas üleminekuperioode ning sellest tulenevalt oli kohustus rakendada alates Euroopa Liiduga ühinemisest kõiki ühenduse õigusakte. Eesti on Euroopa Liitu astudes võtnud üle kohustuse järgida Euroopa Nõukogu direktiivis 98/83/EÜ (edaspidi joogiveedirektiiv) olmevee kvaliteedile seatud tingimusi. Lähtudes joogiveedirektiivist on Eestis sätestatud joogiveest saadava efektiivdoosi maksimaalselt lubatav väärtus - 0,1 mSv/a. Üks siivert vastab ühele džaulile kilogrammi kohta ehk 1 Sv = 1 J kg-1 .

Küttejõu veed 15.02.2020

www.veeseire.ee/küttejõu

Küttejõu maapõuematk 15.02.2020

RT 1935: Õlikivikaevanduste ja õlivabrikute raiskvett võib juhtida Purtse jõkke, kuid ainult puhastatult...

Puurkaevu mõõdistamise akt

Puurkaevu mõõdistamine keskkonnaregistrisse kandmiseks olemasolevale puurkaevule, mis on jäänud registrisse kandmata.  (keskkonnaregister).

Põhjavee seire / Vikipeedia / Populaarne veeseire.ee veebis 07.2019

Põhjavee seire

Mine navigeerimisribaleMine otsikasti

Põhjavee seire on vee kvaliteedi ja varude määramine. Põhjavee seire on üks osa kogu keskkonnaprogrammist. Vee kvaliteedi määramiseks võetakse põhjaveest veeproove, mida hiljem laboris erinevate näitajate suhtes analüüsitakse. Varude määramiseks mõõdetakse vooluhulkasid. Põhjavett kasutatakse niisutamiseks, joogiveena, linna veetarbeks ja paljudel muudel eesmärkidel. Kuna põhjavesi on tähtsaks ressursiks tervele elanikkonnale, on selle kvaliteetne seire väga oluline.^[1]

Sisukord

• 1Põhjavee seire Eestis
  • 1.1Põhjavee seire eesmärgid
  • 1.2Põhjavee seire allprogrammi ülesanded on
  • 1.3Seadused ja direktiivid
  • 1.4Põhjavee seire allprogrammi struktuur
  • 1.5Põhjaveekogumite (tugivõrgu) seire
    • 1.5.1Seire metoodika
    • 1.5.2Seadused ja direktiivid
  • 1.6Nitraaditundliku ala põhjavee seire
    • 1.6.1Seire metoodika
    • 1.6.2Seadused ja direktiivid
  • 1.7Põhjavee seire andmete avalikustamine
• 2Viited

Põhjavee seire Eestis

Põhjavee seire eesmärgid

Põhjavee seire on üks Eesti riikliku keskkonnaseire alaprogramme.^[2] Põhjavee riikliku seire eesmärk on põhjaveevarude määramine ja põhjavee kvaliteedi hindamine. Võetud proovide ja tehtud analüüside põhjal saab planeerida põhjavee säästlikku tarbimist varude kauemaks säilitamiseks ja määrata põhjavee kvaliteeti ning selle sobivust joogiveeks. Lisaks sellele määratakse uuringute käigus reostuskolded, põhjavee seisund nendes reostuskolletes ja vajadusel planeeritakse kaitsemeetmete rakendamine ning reostuse eemaldamine.^[3].

Põhjavee seire allprogrammi ülesanded on

• pidev info edastamine põhjavee tarbimise ja reostamise kohta tööstuspiirkondades ja probleemsetel aladel
• teha iga aasta kokkuvõte muutustest ning anda soovitusi edaspidiseks põhjavee säästlikuks kasutamiseks
• põhjaveeseire andmebaasi koostamine, sellel põhineva kaardivõrgustiku loomine ning kogu info avalikult kättesaadavaks muutmine interneti kaudu
• piirialadel asuvate põhjaveekihtide kohta informatsiooni kogumine, selleks et vältida riikidevahelisi konflikte
• hüdrokeemilise ja bioloogilise seisundi hindamine, andmete kogumine ja edastamine Euroopa Keskkonnaagentuuri seirevõrku, et tagada Eestis kehtestatud Euroopa Liidu nõuete kontrollimine

Seadused ja direktiivid

Selleks, et ennetada põhjavee seisundi halvenemist, taastada reostunud põhjaveekogum ja kindlustada tasakaal põhjavee kasutamise ja taastekke vahel, peavad Euroopa Liidu liikmesriigid täitma kindlaid keskkonnaeesmärke. Eesmärk on saavutada "põhjavee hea seisund" kõigi põhjaveekogumite puhul 2015. aastaks ^[4]. Viimase saavutamiseks lähtutakse põhjavee seiramisel nõuetest, mis on sätestatud järgnevate direktiivide ja standarditega:

• Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv 2000/60/EC ^[5]
• põhjavee kaitse direktiiv 80/68/EEC,
• põllumajandusliku nitraatse reostuse direktiiv 91/676/EEC,
• Eesti Vabariigi Joogivee Standard (kohandatud vastavusse Euroopa Liidu Joogiveedirektiiviga 98/83/EC.

Põhjavee seire allprogrammi struktuur

Põhjavee seire jaguneb järgnevateks alaprogrammideks ^[3]:

• põhjaveekogumite (tugivõrgu) seire,
• nitraaditundliku ala põhjavee seire (Adavere-Põltsamaa piirkonnas ja Pandivere veekaitsealal),
• Kirde-Eesti tööstuspiirkonna põhjavee orgaaniliste ühendite seire,
• mikro- ja makroelementide uuringud.

Osa alaprogramme on kas ajutiselt peatatud või lõpetatud. Näiteks varasematel aastatel allprogrammi raames läbi viidud põhjavee kvaliteedi seire endistel sõjaväealadel (seoses endise Nõukogude Liidu armee tekitatud keskkonnakahjude ulatuse kindlakstegemise ning hindamisega ja järelseirega), Kirde-Eesti tööstuspiirkonna põhjavee orgaaniliste ühendite seire ning mikro- ja makroelementide uuringud põhjavees. Pidevalt täidetakse põhjaveekogumite (tugivõrgu) seire ning nitraaditundliku ala põhjavee seire alaprogramme.

Põhjaveekogumite (tugivõrgu) seire

Põhjaveekogumite seire (kasutatud ka nimetusi fooniseire ja põhjavee tugivõrgu seire) eesmärgiks on põhjavee keemilise seisundi ja kvantitatiivse seisundi määramine ja muutuste jälgimine. Põhjaveetaset mõõdetakse 251 vaatlusjaamas ning kvaliteeti määratakse 179 jaamast võetud proovidest. Vaatlusjaamade jaotus on Eesti territooriumil ebaühtlane. Seirevõrgustik on tihedam Tallinna ja Ida-Virumaa aladel, kus on kõrge tehnogeenne mõju, ning hõredam Lõuna- ja Lääne-Eestis. Põhjaveekogumite seire vastutavaks täitjaks on OÜ Eesti Geoloogiakeskus.^[6].

Seire metoodika

Veetaseme mõõtmiseks kasutatakse mehaanilist mõõturit. Veetaseme sügavus loetakse ühe cm täpsusega. Vaatluskaevudeks kujundatud tarbeveekaevudes mõõdetakse veetaset ka elektrilise veemõõturiga. Veetaseme kõrgus esitatakse meetrites maapinnast, millele lisatakse maapinna absoluutne kõrgus kaevu suudme juures. Osa vaatluskaevudest on varustatud automaatmõõteseadetega, mis mõõdavad veetaset pidevalt ning edastavad tulemused Interneti kaudu andmebaasi.

Veetaseme seireandmete töötlemisel määratakse järgmised parameetrid:

• kuu ja aasta keskmine veetase,
• kuu ja aasta madalaim ja kõrgeim veetase,
• aastane veetaseme kõikumise amplituud.

Põhjavee kvalitatiivse seire raames määratakse põhjaveeproovidest üks kord aastas järgmised füüsikalis-keemilised näitajad: NH₄₊, NO_2-, NO_3-3, Na+, K+, Ca₂₊, Mg, Fe₂₊, Fe_üld, Cl-, SO₄^2-, HCO_3- ja PHT. Lisaks määratakse proovivõtu protsessi jooksul ka hapniku sisaldus vees, elektrijuhtivus ning pH. Teatud seirejaamadest võetakse proove ka fluori sisalduse määramiseks. Põhjavees leiduvate ohtlike ainete sisaldus määratakse maapinnalähedases kihis. Ohtlikeks aineteks, mida määratakse, on trikloroeteen, tetrakloroeteen, 1-aluselised fenoolid, naftasaadused, benseen ja PAH-id.

Seadused ja direktiivid

Seiretöö tegemisel lähtutakse järgmistest seadusandlikest aktidest:

• veeseadus ^[7],
• keskkonnaseire seadus ^[8],
• keskkonnaregistri seadus^[9],
• keskkonnaministri 6. mai 2002. aasta määrus nr 30 "Proovivõtumeetodid"^[10],
• 29. detsembri 2009. aasta määrus nr 75 ja 6. aprilli 2011. aasta määrus nr 25 "Nõuded vesikonna veeseireprogrammide kohta",
• veepoliitika raamdirektiiv (2000/60/EÜ) ^[5]
• põhjaveekaitse direktiiv (2006/118/EÜ).
• Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 29. detsembri 2009. aasta määruses nr 75 toodud kvaliteedinäitajate väärtustest.

Nitraaditundliku ala põhjavee seire

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (NTA) kehtestati Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003 määrusega nr 17.

Nitraaditundlik ala paikneb vähekaitstud põhjaveega aladel. Sellel alal läbib põhjavesi siluri-ordoviitsiumi veekompleksi, mis koosneb lubjakividest ja dolomiitidest. Veekompleks on ülemise 30 m ulatuses tugevalt karstunud ja lõheline. Karbonaatkivimite kihid ulatuvad peaaegu maapinnale. Neid katab vaid õhuke muldkeha kiht. Selline asjaolu muudab Pandivere ja Adavere-Põltsamaa ala põhjavee reoainetele kergesti ligipääsetavaks. Kõige suurem reostusallikas on lämmastikuühendite inflitratsioon. Lämmastikühendite peamine saasteallikas on väetised, mida põllumajanduses kasutatakse ja mis sademeteveega uhutakse põhjavette.

Nitraaditundliku ala seire Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkonnas teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.^[11]

Seire metoodika

Nitraaditundliku ala seire toimub riikliku seireprogrammi raames juba alates aastat 1995.

Põhjavee vaatlusvõrgu rajamisel lähtuti asjaolust, et valitud aladel on enim nitraadireostusest ohustatud eelkõige põhjavee ülemistest kihtidest toituvad salv- ja madalad puurkaevud. Seiret tehakse neli korda aastat, lisaks tehakse kord aastat täiendav proovivõtt vajadusel või kontrolliks. Lisaproovi võetakse enamasti põllumajandustootmise mõju hindamiseks ka väljaspool NTA territooriumi. Lisaproovist määratakse nitraadisisalduse foonilist taset ülemises põhjaveekihis ja enim kasutatavate taimekaitsevahendite, nagu näiteks MCPA, MCPB, rimsulfurooni, fluroksüpüüri jne sisaldus.

Põhjaveeseire vaatluspunktid jagunevad looduslike tingimuste alusel. Näiteks Padivere NTA ääreala on väga allikaterikas, mistõttu tuleb põhjavee iseloomustamiseks kasutada kõrgemaid kaeve. Adavere-Põltsamaa piirkonnas on veerohkeid allikaid vähem, seega tuleb kasutada madalamaid vaatluskaeve.

Põhjaveeproovidest analüüsitakse NH₄, NO₃, Cl, SO₄. Proovivõtmise ajal määratakse ka temperatuur, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus ja pH.

Seadused ja direktiivid

Proovide võtmisel ja veekvaliteedi hindamisel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal lähtutakse:

• veeseadusest ^[7],
• keskkonnaseire seadusest ^[8],
• keskkonnaministri 6. mai 2002. aasta määrusest nr 30 "Proovivõtumeetodid"^[10],
• sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. aasta määrusest nr 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded"^[12]
• keskkonnaministri 29. detsembri 2009. aasta määrusest nr 75 "Põhjaveekogumite moodustamise kord" ^[13]

• Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (91/676/EMÜ) ^[14]

Põhjavee seire andmete avalikustamine

Põhjavee seire andmeid säilitatakse Keskkonnaregistris. Andmebaas avalikustatakse keskkonnaregistri seaduses, andmete hoiustamisel lähtutakse keskkonnaregistri pidamise ja avalikustamise määrusest. Keskkonnaseire andmed on avalikud, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti.

Põhjavee seire tulemused on aruannete ja andmete kujul leitavad seireveebist ^[2].

Viited

1. ↑ Põhjavee seire Oregon Department of Environmental Quality http://www.deq.state.or.us/lab/wqm/groundwater.htm (vaadatud 20. oktoobril 2013)
2. ↑ ^{Siirdu üles asukohta:2,0 2,1} | Seireveeb http://seire.keskkonnainfo.ee/ (vaadatud 25. septembril 2013)
3. ↑ ^{Siirdu üles asukohta:3,0 3,1} Seireveeb. Põhjavee seire http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=640&Itemid=179 (vaadatud 25.septembril 2013)
4. ↑ R. Perens. Põhjavee seisund 1999.–2003, lk. 50–52 Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus 2005 (vaadatud 25. septembril 2013)
5. ↑ ^{Siirdu üles asukohta:5,0 5,1} Euroopa Liidu Vee raamdirektiiv. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=375189/32000L0060ET.pdf (vaadatud 30. septembril 2013)
6. ↑ Seireveeb. Põhjaveekogumite seire. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2089&Itemid=402(vaadatud 25. septembril 2013)
7. ↑ ^{Siirdu üles asukohta:7,0 7,1} Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/12769937(vaadatud 30. septembril 2013)
8. ↑ ^{Siirdu üles asukohta:8,0 8,1} Keskkonnaseire seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/905398 (vaadatud 30. septembril 2013)
9. ↑ Keskkonnaregistri seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/12766258 (vaadatud 30. septembril 2013)
10. ↑ ^{Siirdu üles asukohta:10,0 10,1} Keskkonnaministri 6. juuni 2002. aasta määrus nr.30 "Proovivõtumeetodid" https://www.riigiteataja.ee/akt/128052013002 (vaadatud 30. septembril 2013)
11. ↑ Seireveeb. Nitraaditundliku ala põhjavee seire. http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2086&Itemid=399(vaadatud 25. septembril 2013)
12. ↑ Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. aasta määrus nr. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/237268 (vaadatud 30. septembril 2013)
13. ↑ | Keskkonnaministri 29. detsembri 2009. aasta määrus nr 75. https://www.riigiteataja.ee/akt/128062013003 (vaadatud 30. septembril 2013)
14. ↑ Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmine kohta. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=189499/(vaadatud 30. septembril 2013)

Kategooriad: 

• Hüdrogeoloogia
• Keskkonnakaitse

Need veeseire.ee postitused olid populaarseimad juulis 2019

Blogi: Liikuvad pildid
Pinterest: Waterpedia
Flickr: Enge jõgi
YouTube: Jääkoskel. Jääkosklate pere.
Facebook: Raba on kummuli keeratud kauss

View this post on Instagram

Rabaraudtee

A post shared by Veeseire (@veeseire) on Jul 19, 2019 at 7:52am PDT

Blogi teemad

2018
2019
Aidu
Allmaarajatis
Anna teada
Artikkel
Astangu
Atesteeritud proovivõtja
DO
Earth Day
EC
Eesti
Eesti kalad
Eesti looduse päev
Elektrikatkestused
Erra jõgi
Ettekanne
Facebook
Fb
Festival
Flickr
Fosforiidimaa
Fosforiidimatk
Fosforiidivesi
Fosforiit
gif
Harku
Head uut aastat!
Heakord
Heit- ja reovesi
Heitvee proov
Heitvesi
Hind
Hinnad
Hinnapäring
Huvitav
Huvitavaimad
IndustrialWaterWeek
Ingo Valgma
Instagram
Joad
Joogivee proov
Joogivesi
Joonis
Juga
Juuli
Juuni
Jõeblogi
Jõed
Jõesuu
Jõgi
Jälgige loodusblogi
Järv
Jää
Jääohutus
Kaardistamine
Kaart
Kaev
Kaevandamine
Kaevandatud
Kaevandus
Kaevandusvesi
Kaevuvesi
Kakerdaja raba
Kalad
Kalandus
Kalastamine
Kallasrada
Kanal
Karjäär
Karjääriblogi
Karjäärivesi
Karst
Karstiala
Keila juga
Keila-joa
Keskkonnapäev
Kivid
Klaaspakend
Klint
Kobras
Kohad
Koljala jõgi
Kontakt
Koprapäev
Kraav
Kraaviblogi
Kuhu viia
Kui palju maksab?
Kuu
Kvaliteet
Käigud
Laht
Lamp
Liikuvad pildid
Lind
Lingid
Lingikogu
LinkedIn
Linnublogi
Linnud
Linnukaamera
Loodus
Loodusblogi
Looduskaitsekuu
Loodusvaatluste maraton
Loomad
Lubjakivi
Lumi
lvm
Läänemaa Loodusfestival
Läänemeri
Maailm
Maapõu
Maardu fosforiidikarjäär
Maardu fosforiidimatk
Madal vesi
Matk
Matkajale
Meelespea
Mereblogi
Mererand
Merevesi
Meri
Metallpakend
Metskitsed
MGIS
Minest OÜ
minest.ee
MinestRetked
Mining
Muhu
Muhumaa
Mõiste
Mäendus
Märgalade päev
Narva
Narva jõgi
Nädal
Ohutus
Oil shale
Oja
Olme- ja biojäätmed
Paekivi
Pakendid
Pandipakend
Pankrannik
Paper
Papp ja paber
Part
Parvlaev
Peipsi
pH
Pildialbum
Pildid
Pin
Pingviinipäev
Pinnavesi
Pinterest
Piret
Plastpakend
Populaarne
Populaarseimad
Postitused
Proovi võtmine
Proovivõtja
Proovivõtmine
Proovivõtmise valdkonnad
Prügi
Puhas vesi
Purtse
Purtse jõgi
Putukad
Puurkaev
Puurkaevu mõõdistamine
Põhjavesi
Põlevkivi
Põlevkivimaa
Põlevkivimatk
Päev
Pärandkultuur
Pööripäev
Raamatud
Raba
Rabablogi
Rabapäev
Rabaseire
Rahvusvaheline veepäev
Rand
Rannablogi
Rannik
Regula
Rekultiveerimine
Reoveesete
Reoveesetted
Reovesi
Retk
Rummu
Rähn
Sadam
Segaolmejäätmed
Segapakend
Sild
Sillad
Sinikael-part
Skeem
Soo
Soome laht
Sportijale
Sulfaat
Suur-kirjurähn
Suve algus
Suvi
T
Talv
Tee
Teenused
Tehtud tööd
Temperatuur
Termin
Tilgu
Toorvesi
Truup
Tumblr
Turbamaa
Tuuline rand
Twitter
Tõll
Tööstusvee nädal
Uhaku
Uhaku allmaajõgi
Uhaku jõgi
Uhaku karstiala
Uuring
Vanapaber
Varingud
Varustus
Vee proov
Veeblogi
Veeinfo
Veeinfo veebis
Veekogu
Veekogud
Veekõrvaldus
Veelinnud
Veeohutus
Veepildid
Veepilt
Veeproov
Veeproovi
Veepäev
Veeseire
Veeseire hinnapäring
Veeseire tellimine
veeseire.ee
Veeseirepäev
Veetase
Veeveeb
Vesi
Video
Videod
Videoseeria
Viru raba
Voka
Vooluhulk
Vooluvesi
Water
Weebly
Wordpress
WWD
Äpp
YouTube