txt: Kaardistamine ja mäetööde plaanid
Inseneritöös koostatakse projekteerimisel plaane, skeeme, eskiise, kaarte, mudeleid ja
teisi graafilisi töid. Võrreldes aastakümnete taguse joonestamise võimalustega, on
tänapäeval kasutatavad vahendid teinud läbi suure arengu. Kui varem sõltus jooniste
tegemise täpsus käelisest oskusest, siis tänapäeval tarkavara kasutamise oskustest [14].
Mäetööde seisu dokumenteeriti varem täpsete plaanide ehk planšettide koostamisega.
Planšetilt saab infot mäetööde suuna, kaevandamise aja, koha, tehnoloogia ja geoloogia
kohta. Planšette koostatakse erinevates mõõtkavades alates 500 kuni 10 000-kordse
vähendamiseni. Alusmaterjaliks valiti tugev papp või metallplaat, mis aitas markšeideril
vähendada venitusest tulenevaid moonutusi ning tagada pikaajaline säilivus. Ühte
planšetti täiendati jooksvalt mõneaastase või –kümne aastase vahega (Tabel 12-1)
vastavalt mäetööde arengule. Eestis on põlevkivi kaevandamise planšette koostatud
kaevandamise algusest 1918. a. alates (Joonis 12-1).
Tabel 12-1 Markšeideri täiendused aja, nime ja allkirjaga planšeti kirjanurgas
Kui vanematel plaanidel määras täpsuse ja detailsuse mõõtkava, siis vahepealne
tehnoloogia areng võimaldab tänapäeval koostada kõrge täpsusega plaane ning kuvada
neid vastavalt vajadusele väiksemõõtmelisena illustreerimiseks või kõrge täpsusega
projekteerimiseks. Digitaalplaanide eeliseks on taasesitamise, lõpmatu kordustrüki ja
parandamise võimalus, väiksem ruumihõive ja lihtsam edastamise viis (Joonis 12-2).
Lisaks saab kasutada mitmeid eri temaatikaga kaardikihte üheaegselt [11].
Mäeinstituut alustas mäetööde plaanide digitaliseerimist 1997. aastal pärast tarkvarade
ArcView, Mapinfo ja Microstation kasutuselevõtmist [25]. Oluline faktor seejuures oli, et
pärast Eesti iseseisvumist oli võimalik hakata koordinaatsüsteeme sobitama ning kaartide
salastatuse aste vähenes [17, 20, 21]. Alustati üldplaanidest, mäetööde plaanidest ja
liiguti detailsemate kaartide suunas [22]. Samal ajal ehitas Eesti üles oma ruumilise
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 113
plaanimise võimekust, mis aasta aastalt areneb. Esmavajadus oli varu täpsustamine,
kuidas ka strateegilise ja logistilise kavandamise juures mängib ruumiline analüüs olulist
rolli [8, 13, 16, 28]. Üha aktuaalsemaks on muutumas keskkonnaanalüüsi osa [19, 23].
Planšettide kaardistamise peamine eesmärk on paigutada kaeveõõned tänapäevasesse
geograafilisse situatsiooni ja need digitaliseerimise teel edaspidiseks kasutamiseks
kõlblikuks muuta [18]. Digitaalsel kaardil on lihtne moodustada alasid, teha
pindalapäringuid, arvutada mahtusid [5] ja stabiilsust [12, 15] ning hinnata jääkvarude
kaevandamise võimalusi suletud kaevanduste aladel [3, 26] ja analüüsida kaevandamise
mõju keskkonnale [23, 24]. Lisaks saab koostada andmete põhjal mahukaid andmebaase,
mida on võimalik kasutada planeeringutes [1]. Näiteks võimaldavad altkaevandatud alade
planšetid arvestada stabiilsusvõimalusi ehitiste projekteerimisel [4].
Joonis 12-1 Sompa kaevanduse põlevkivi kaevandamise paberplanšett mõõtkavaga 1 : 1000
aastast 1964
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 114
Joonis 12-2 Tänapäevane digitaalne mäetööde plaan
Kolmemõõtmeliste mudelite ja animatsioonide esitlemisega on võimalik luua reaalne
ettekujutus projekteeritavast objektist [2, 6, 7, 9, 10, 27]. Kaardistamisel kasutatakse GIS
tarkvarasid, näiteks MapInfo, Discovery, VerticalMapper, ArcGIS, Didger, Surfer,
Strater, Voxler jt.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et inseneritöö on muutunud aja jooksul lihtsamaks,
mitmekesisemaks ja rohkem võimaldavamaks.
Artikkel on seotud järgnevate Mäeinstituudi uuringute ja projektidega: AR12007 nr.
3.2.0501.11-0025 - Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine -
mi.ttu.ee/etp; ETF 9018 – Kaevandusvaringud Kirde – Eestis – avastamine,
identifitseerimine ja põhjused; ETF8999 Eesti mandriala ja rannikumere tektoonika ning
struktuuriline areng Proterosoikumis ja Fanerosoikumis; KIK14033 Põlevkivi
altkaevandatud alade stabiilsuse hindamine; B36, Kivimi raimamine ja rikastamise
valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 115
Viited
1. Hellström, K. jt.(2001). Väärtuslike Maastike Määratlemine. Hiiumaa – Tartu -
Viljandi
2. Karu, V. (2007). Kaevandatud alade mudelid ja digitaalprojekteerimine. Mudelid
ja modelleerimine : [kolmas geoloogia sügiskool Pikajärve mõisakompleksis 12.-
14. oktoober 2007] (38 - 44). Tallinn: Eesti Looduseuurijate Selts
3. Karu, V. (2007). Kaevanduste ja karjääride digitaalprojekteerimise võimalused
Eestis. In: Talveakadeemia 2007 kogumik: Talveakadeemia 2007, Roosta
puhkeküla, Estonia, 23-25.02.2007. Talveakadeemia, 2007
4. Karu, V. (2009). Altkaevandatud alale ehitamisel tuleb arvestada võimalike
stabiilsusprobleemidega. Verš, E.; Amon, L.; Laumets, L. (Toim.). Piirideta
geoloogia : 5. geoloogia sügiskooli artiklid ja ettekanded (109 - 113). Tartu: Eesti
Looduseuurijate Selts
5. Karu, V. (2009). Modelling oil shale mining space and processes. Valgma, I.
(Toim.). Resource Reproducing, Low-wasted and Environmentally Protecting
Technologies of Development of the Earth Interior (1 pp.). Tallinn: Department of
Mining TUT; Russian University of People Friendship
6. Karu, V. (2010). Spatial modelling tools in mining areas for improving mining
process. Lahtmets, R. (Toim.). 8th International Symposium "Topical problems in
the field of electrical and power engineering. Doctoral school of energy and
geotechnology". II : Pärnu, Estonia, 11.01.-16.01.2010 (129 - 133). Tallinn:
Elektriajam
7. Karu, V.; Västrik, A.; Valgma, I. (2008). Application of modelling tools in
Estonian oil shale mining area . Oil Shale, 25(2S), 134 – 144
8. Koitmets, K.; Reinsalu, E.; Valgma, I (2003). Precision of oil shale energy rating
and oil shale resources. Oil Shale, 20(1), 15 - 24.
9. Kolats, M.; Anepaio, A. (2009). Kolmedimensiooniliste mudelite loomine.
Valgma, I.; Õnnis, A.; Reinsalu, E.; Sõstra, Ü.; Uibopuu, L.; Västrik, A.; Robam,
K.; Vesiloo, P.; T (Toim.). Mäenduse maine (60 - 63).Tallinna Tehnikaülikooli
Kirjastus
10. Kolats, Margit; Anepaio, Ain; Valgma, Ingo (2008). Ruumimudelid mäenduses.
11. Marschalko, Marian; Yilmaz, Isik; Lamich, David; et al. (2014).Underground
mining hazard map including building site categories in an area affected by
underground mining activities. ENVIRONMENTAL EARTH SCIENCES
Volume: 72 Issue: 7 Pages: 2655-2666 Published: OCT 2014. DOI:
10.1007/s12665-014-3172-2
12. Pastarus, JR (1998). Analysis of the roof and pillar design in Estonia's oil shale
mines. Oil Shale, 15(2), 147 - 156.
13. Reinsalu, E.; Valgma, I. (2007). Oil Shale Resources for Oil Production. Oil
Shale, 24, 9 - 14.
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 116
14. Saarnak, M. (2013). Mäeinstituudi õppekavade võrdlus 1938 vs 2013.
Mäeinstituut 75 (221 - 224).TTÜ mäeinstituut
15. Singh, P. K.; Roy, M. P.; Paswan, Ranjit K. (2014) Controlled blasting for long
term stability of pit-walls. INTERNATIONAL JOURNAL OF ROCK
MECHANICS AND MINING SCIENCES Volume: 70 Pages: 388-399
Published: SEP 2014. DOI: 10.1016/j.ijrmms.2014.05.006
16. Valgma, I (2003). Estonian oil shale resources calculated by GIS method. Oil
Shale, 20(3), 404 - 411.
17. Valgma, I. (1998). Using MapInfo Professional and Vertical Mapper for mapping
Estonian oil shale deposit and analysing technological limit of overburden
thickness. In: Proceedings of International Conference on GIS for Earth Science
Applications, Institute for Geology, Geotechnics and Geophysics, Slovenia
Ljubljana 17.-21. May 1998: International Conference on GIS for Earth Science
Applications, Ljubljana, 17.-21. May 1998. , 1998, 187 - 194.
18. Valgma, I. (1999). Eesti põlevkivimaardla potentsiaalsete vajumisalade
kaardistamine. Mäeohutus ja mäeõigus : konverentsi ettekannete teesid ja artiklid
: Tallinn, 28. juuni 1999 (35 - 42). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool
19. Valgma, I. (1999). Mapping potential areas of ground subsidence in Estonian
underground oil shale mining district. In: Proceedings of the 2nd International
Conference “Environment. Technology. Resources”. Rezekne, Latvia 25-27 June
1999: 2nd International Conference “Environment. Technology. Resources”.
Rezekne, Latvia 25-27 June 1999. , 1999, 227 - 232.
20. Valgma, I. (2000). Map of oil shale mining history in Estonia I. In: Proceedings I.
5th Mining History Congress, Greece, Milos Conference Centre- George
Eliopoulos, 2000: 5th Mining History Congress, Greece, Milos Conference
Centre- George Eliopoulos, 2000. Agricola, 2000, 116 - 119.
21. Valgma, I. (2001). Map of oil shale mining history in Estonia. In: Proceedings II.
5th Mining History Congress, Greece, Milos Conference Centre- George
Eliopoulos, 2001: 5th Mining History Congress, Greece, Milos Conference
Centre- George Eliopoulos, 2001. Agricola, 2001, 193 - 198.
22. Valgma, I.; Kolats, M.; Nurme, M.; Karu, V.; Anepaio, A. (2014). Kaardid -
karjäärid, kaevandused, maavarad, masinad, ettevõtted, jäätmed, vesi, geoloogia.
I. Valgma (Toim.). Ressursid ja energiasääst (14 - 24). Tallinn: Mäeinstituut
23. Valgma, I.; Väizene, V.; Orru, M.; Vendla, S.; Ljaš, J.; Pensa, M.; Karu, V.
(2014). Influence of oil shale mining on the environment in Estonia. In: Resources
and energy saving: (Toim.) I. Valgma. Tallinn: Mäeinstituut, 2014.
24. Valgma, I.; Västrik, A.; Lind, H. (2006). The Modelling of Oil Shale Mining
Development and its Influence to the Environment. In: EU legislation as it affects
mining : proceedings of TAIEX Workshop in Tallinn: INFRA 22944 TAIEX
Workshop, Tallinn, 30.11.-0
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 117
25. Valgma, Ingo (1998). Eesti põlevkivikaevanduste tehnoloogiline kaardistamine.
In: 60 aastat mäeinseneride õpetamist Eestis : aastapäevakonverentsi [19.
novembril 1998] ettekannete teesid ja artiklid: 60 aastat mäeinseneride õpetamist
Eestis, konverents, Tallinn, 19. novembril 1998. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool,
1998.
26. Valgma, Ingo (2002). Using Mapinfo Vertical Mapper Interpolation Techniques
For Estonian Oil Shale Reserve Calculations. In: Proceedings of the International
Conferance on Corporate Finance Management in Mining Industry, Bulgaria,
2002: CD-B Press, 2002.
27. Väizene, V. (2009). Modelling granite mine workings and its complex usage.
Valgma, I. (Toim.). Resource Reproducing, Low-wasted and Environmentally
Protecting Technologies of Development of the Earth Interior (1 pp.). Tallinn:
Department of Mining TUT; Russian University of People Friendship
28. Väizene, V.; Valgma, I.; Reinsalu, E.; Roots, R. (2014). Analyses of Estonian oil
shale resources. . In: Resources and energy saving: (Toim.) I. Valgma. Tallinn:
Mäeinstituut, 2014.
