txt:
Põlevkivivaru ümberhindamine alaplokkides
Põlevkivi kaevandatakse Eestis ligikaudu 15 miljonit tonni aastas lubatud maksimaalsest
20 miljonist tonnist, millele lisandub 4 miljonit tonni kadu [2]. Kui enne tuli
Keskkonnaministeeriumisse esitada kaevandatud varu koguse andmed ja selle põhjal
tagantjärgi korrigeeriti varu kogust, siis nüüd on nõue esitada eelnevalt korrigeeritud
kaevandatav varu kogus ette. Selleks tuli töötada välja põlevkivivaru ümberhindamise
metoodika [3, 15]. Varu täpse koguse hindamine [6] aitab valida
kaevandamistehnoloogiat [4, 7, 14], hinnata kaevandamise mõju keskkonnale [13] ja
vähendada maavara kadusid [8, 12].
Uuringu eesmärgiks oli koostada tegelikkusele vastav põlevkivivaru bilanss Estonia,
Sirgala, Narva, Viru, Kohtla ja Aidu kaeveväljadel [5]. Varu hindamisel lähtuti
üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrast [16].
Varu hinnati ümber kaevandamiseks aastateks 2012-2017. Selleks projekteeriti alaplokid
(Joonis 13-1), mille kuju on moodustatud ühelt poolt geoloogilise ploki kaevandatud ala
piiriga ühtivalt ning teiselt poolt kuni viieks aastase varu kogusega. Varuplokk on
eelnevate uuringute jooksul moodustatud arvel oleva varu plokk. Varu arvutamisel
kasutati alaploki läheduses kaevandatud alal mõõdistatud tootsa kihindi paksuse andmeid
(Joonis 13-2). Põlevkivivaru võrdub kaevandamata alaploki pindala, põlevkivivaru ploki
mõõdistatud põlevkivikihtide keskmise paksuste summa ning mahukaalu korrutisega.
Seejärel teostati statistiline analüüs (Tabel 13-1), mille käigus määrati mõõtemääramatus,
seati kriitiline piir, arvutati trend, tõenäosus ja hinnati usaldusväärsust.
Joonis 13-1 Alaplokid 1-1, 1-2 ja 1-6 plokis 1
Mäendus. Mäeinstituut 2014
Joonis 13-2 Põlevkivikihtide kogupaksus puursüdamikes alaplokkides 1-1, 1-2, 1-6 ja plokis
1
Tabel 13-1 Põlevkivikihtide paksuse statistiline analüüs
Plokk 1 Alaplokid 1-1, 1-2 Alaplokk 1-6
Keskmine paksus 2,12 2,06 2,09
Keskmise paksuse standardhälve 0,02 0,02 0,02
Paksuste mediaan 2,12 2,06 2,11
Paksuste modaalväärtus 2,12 2,06 2,15
Paksuste standardhälve 0,07 0,09 0,10
Paksuste dispersioon 0,01 0,01 0,01
Paksuste sageduse ekstsess -0,36 -0,18 3,72
Paksuste sageduse asümmeetria -0,17 0,10 -1,43
Paksuste hajuvusvahemik 0,27 0,34 0,44
Minimaalpaksus 1,98 1,90 1,79
Maksimaalpaksus 2,25 2,24 2,23
Summa 33,90 35,09 41,77
Paksuste arv 16 17 20
Keskmise paksuse ülemine usalduspiir 2,25 2,24 2,23
Keskmise paksuse alumine usalduspiir 1,98 1,9 1,79
Paksuse mõõtemääramatus (95%) 0,04 0,05 0,05
t-Test t-Test
Plokk 1 ja alaplokid 1-1, 1-2 Plokk 1 ja alaplokk 1-6
1 1-1, 1-2 1 1-1
Keskmine 2,12 2,06 2,12 2,09
Dispersioon 0,01 0,01 0,01 0,01
Arv 16 17 16 20
Oodatav erinevus 0 0
df 30 34
t Statistik 1,91 1,07
P(T<=t) ühepoolne 0,03 0,15
t Kriitiline ühepoolne 1,70 1,69
P(T<=t) kahepoolne 0,07 0,29
t Kriitiline kahepoolne 2,04 2,03
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 120
Töö tulemusena hinnati varu ümber kuuel kaeveväljal. Viru, Narva ja Aidu kaeveväljal
hinnati varu maha, Kohtla kaeveväljal juurde ning Estonia ja Sirgala kaeveväljal nii maha
kui juurde. Arengukavade koostamisel või otsustamisel on otstarbekas kasutada reaalsete
mõõtmiste ja analüüside põhjal koostatud järeldusi [1].
Varu muutlikkus on käsitletud alal peamiselt tingitud tektoonilisest muutlikkusest [9, 10,
11, 17].
Töö on seotud uuringuga ETP AR12007 nr. 3.2.0501.11-0025 „Põlevkivi kadudeta ja
keskkonnasäästlik kaevandamine“ – mi.ttu.ee/etp; uuringuga B36, Kivimi raimamine ja
rikastamine valikmeetoditega - mi.ttu.ee/rikastamine; KIK14033 Põlevkivi
altkaevandatud alade stabiilsuse hindamine.
Viited
1. Adamson, A. (2012). Ühest tonnist põlevkivist saab ühe barreli põlevkiviõli.
Valgma, I.; Väizene, V.; Kolats, M.; Karu, V. (Toim.). Kaevandamine ja
keskkond (50 - 56).Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut
2. EESTI VABARIIGI 2013. AASTA MAAVARAVARUDE KOONDBILANSID
(seisuga 31.12.2013. a.) Maa-amet, Tallinn 2014
3. Ivanov,VV; Panfilov, RV. Principles of the calculation of perspective requirement
for reserves of solid mineral-resources. Doklady Akademii Nauk SSSR. Volume:
252 issue: 4 pages: 934-937. Moscow Mineral Geochem & Rare Element Crystal
Chem Inst, Moscow,ussr. 1980.
4. Orru, M.; Väizene, V.; Pastarus, J.-R.; Sõstra, Y.; Valgma, I. (2013). Possibilities
of oil shale mining under the Selisoo mire of the Estonia oil shale deposit.
Environmental Earth Sciences, 1 - 11. DOI: 10.1007/s12665-013-2396-x
5. Rahe, T.; Grossfeldt, G.; Kuusemäe, K. (2013). Poster of Oil shale mining in
Estonia. In: International Oil Shale Symposium Tallinn, Estonia, 10.-13.06.2013:
International Oil Shale Symposium Tallinn, Estonia, 10.-13.06.2013. Tallinn:
Enefit, 2013, 1.
6. Raudsep, R. (2008). Estonian georesources in the European context. ESTONIAN
JOURNAL OF EARTH SCIENCES, 80-86.
7. Reinsalu, E.; Valgma, I. (2007). Oil Shale Resources for Oil Production. Oil
Shale, 24, 9 - 14.
8. Rossi, Mario E., Deutsch, Clayton V. (2014). Mineral Resource Estimation.
Springer Science+Business Media Dordrecht. DOI 10.1007/978-1-4020-5717-5
9. Sõstra, Ü. (2013). Eesti aluspõhja tektooniliste uuringute rakenduslik olemus. In:
XXI Aprillikonverentsi "Rakendusgeoloogilistest uuringutest Eestis - olevik ja
tulevik" teesid: Rakendusgeoloogilistest uuringutest Eestis - olevik ja tulevik,
Tallinn. 5.04.2013.a. (Toim.) Suuroja, K.; Põldvere, A.. Tallinn: Eesti
Geoloogiakeskus, 2013, 55 - 58.
Mäendus. Mäeinstituut 2014
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 121
10. Sõstra, Ü. (2014). Eesti tektoonilise ehituse põhijooni. In: XXII
Aprillikonverentsi "Geoloogialt ühiskonnale" teesid: XXII Aprillikonverents
"Geoloogialt ühiskonnale", Tallinn, 4.04.2014.a. (Toim.) Suuroja, K.; Põldvere,
A.. Tallinn: OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2014, 40 - 43.
11. Systra, Y. (2014). Tectonic deformation of the Ediacaran-Paleozoic bedrock in
Estonia. In: Geologiska Föreningen, 31st Nordic Geological Winter Meeting,
Lund, Sweden; January 8-10 2014: 31st Nordic Geological Winter Meeting,
Lund, Sweden; January 8-10 2014. (Toim.) Johnson, M.D. et al.. Geoprint, 2014,
123 - 123.
12. Valgma, I.; Väizene, V.; Kolats, M.; Saarnak, M. (2013). Technologies for
Decreasing Mining Losses. Environmental and Climate Technologies, 11(1), 41 -
47.
13. Valgma, I.; Väizene, V.; Orru, M.; Vendla, S.; Ljaš, J.; Pensa, M.; Karu, V.
(2014). Influence of oil shale mining on the environment in Estonia. In: Resources
and energy saving: (Toim.) I. Valgma. Tallinn: Mäeinstituut, 2014.
14. Väizene, V.; Valgma, I.; Iskül, R.; Kolats, (2013). High
selective oil shale mining. Oil Shale, 30(2S), 305 - 325. DOI:
10.3176/oil.2013.2S.10
15. Väizene, V.; Valgma, I.; Reinsalu, E.; Roots, R. (2014). Analyses of Estonian oil
shale resources. . In: Resources and energy saving: (Toim.) I. Valgma. Tallinn:
Mäeinstituut, 2014.
16. Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord.
Keskkonnaministri määrus nr. 44. RTL 2005, 60, 866
17. Никонов, А.А., Шварев, С.В., Родкин, М.В., Сыстра Ю.Й. (2014).
Сейсмическая активность Российской части Фенноскандинавского
кристаллического щита в последние 12 тыс. лет: новые материалы и
решения по представительным участкам развития сейсмодислокаций. In:
Разломообразование в литосфере и сопутствующие процессы:
тектонофизический анализ. Тезисы докладов Всероссийского совещания с
участием приглашенных исследователей других стран: Разломообразование
в литосфере и сопутствующие процессы: тектонофизический анализ.
Иркутск, Россия, 11-16.08.2014. Иркутск:, 2014, 63.
