Ingo Valgma: Kivimite valikpurustamine
Kivimite valikpurustamise all mõeldakse kivimite erinevate omaduste tõttu erinevalt
purustamist ja purunemist. Peamine purunemist mõjutav tunnus on kivimi survetugevus, mis
sõltub kivimi pinnakõvadusest, pragulisusest ja niiskusest. Kivimite purustamiseks on
kasutatud ajaloo jooksul mitmeid meetodeid ja kivim puruneb mitmete protsesside käigus [6,
12]. Enamus protsesse on mõjutatud otseselt mäendustingimustest [8, 22, 42]. Järelikult on
varukasutus otseselt seotud tehnoloogiliste lahendustega [29, 30, 31, 32, 33, 34]. Lisaks
valikpurustamisele on tükisuse ja fraktsioonkoostise mõjutajad muidugi raimamine ja
kobestamine [49, 50, 51, 56]. Siiski on enamus valikpurusteid tehtud alles hiljuti. Peamised
purustamise meetodid on löök, hõõrumine, lõikamine ja surumine. Valikpurustamise
peamised masinad on löökpurusti, trummelpurusti ja võllpurusti. Samuti avaldub
valikpurustamise mõju lõikamise ja rebimise operatsioonide käigus. Rebimiseks ja
lõikamiseks kasutatakse tükeldit ja võllpurustit. Samas on optimaalse skeemi valik keeruline
aga samas olulise mõjuga [3, 35]. Seda nii mõju osas toodangule, kui investeeringu suurusele
[20]. Eestis on valikpurustamine aktuaalne nii põlevkivi- kui killustikutööstuses, omades ka
riiklikku tähelepanu läbi riikliku energiatehnoloogiate programmi ja rahvusvaheliste
uuringute [17, 7, 44]. Tükisus mõjutab enamust kasutusaladest, nii tehnoloogilise, kütte, kui
ehitustoormena [9]. Ka kaevandamise käigus tekkinud allmaarajatiste täitmise jaoks
täitematerjali valimisel on tükisus oluline nii betoneerimisel kui pumpamisel [10, 14, 15, 43].
Oluliselt on tükisuse problemaatikast mõjutatud kadu kaevandamisel [13]. Tükisus on seotud
ka varingutega läbi lõhketööde parameetrite [23, 25, 24, 26]. Ka toodangu kvaliteet on
tükisusega otseselt seotud [21, 36, 37, 38, 39, 40, 41]. Praktika näitab, et õigesti valitud
valikpurusti võimaldab maavara rikastada [55]. Samas tuleb kaaluda valikväljamise ja ka
kõrgselektiivse väljamise võimalusi [54]. Tulevikus muutuvad optimeeritud tehnolahendused
olulisemaks kui seni [45, 46, 47, 48, 52, 53, 57].
Kui löökpurusti labasid on vähe, e. tavaliselt kolm, siis kukuvad väikesemõõdulised tükid otse
purustist läbi ja suured tükid saavad labadelt löögi (Joonis 1-1 Löök e. rootorpurusti
(Pennsylvania Reversible Impactor)). See tagab selle, et väikeseid tükke ei peenendata
täiendavalt. Löökpurusteid on kasutatud põlevkivi aherainekillustiku valmistamiseks nii
Ahtme kaevanduse, Aidu karjääri kui Estonia kaevanduse aherainest (Joonis 1-2 Aidu
põlevkivikarjääri aherainekillustiku valikpurustusskeem, Joonis 1-3 VSI - Püstasetusega
löökpurusti (Vertical Shaft Impactor) [4], Joonis 1-4 Püstasetusega löökpurustiga purustatud
tükisuurus sõltub rootori pöörlemiskiirusest [4]). Haamerpurusti rootor pöörleb oluliselt
kiiremini kui rootorpurustil ja väljalaskeavad on väikesed. Seetõttu saab kivi haamrilt löögi ja
seejärel hõõrutakse kive üksteise ning restitalade vastu (Joonis 1-5 Haamerpurusti
(Pennsylvania Non-Reversible Hammermill)). Seega kasutatakse haamerpurustit
jahvatamiseks. Haamerpurustit nimetatakse tihti ka haamerveskiks. Kahesuunaline
haamerveski e. veski, mille rootori pöörlemissuunda saab muuta annab võimaluse
kinnikiilumise korral vastassuunas veski tööle panna (Joonis 1-6 Kahesuunaline
haamerveski). Kivisöe ja pruunsöe ettevalmistamiseks tolmpõletuskatlale kasutatakse
haamerveskit millel on rohkem haamreid (Joonis 1-7 Kivisöe haamerveski). Samuti
kasutatakse valikpurustamist killustiku ja keemiatööstuse toorainete ettevalmistamisel [54].
Kui tegemist on mudase või kleepuva materjaliga, siis kasutatakse haamerveski toiturina
plaatkonveierit (Joonis 1-8 Plaatkonveiertoituriga haamerveski). Ühe valtsiga valtspurusti
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 11
kasutab purustamiseks lööki, hõõrumist ja survet (Joonis 1-9 Ühe valtsiga valtspurusti). Sel
juhul toimib purustamine vaid ühe korra, et hoida energiakulu ja peene materjali kogus väike.
Trummelpurusti trummel pöörleb nii aeglaselt, et kivi puruneb vaid kukkumise mõjul (Joonis
1-10 Trummelpurusti (Bradford breaker)). Trummelpurustit iseloomustab madal energia
erikulu – 0,25 hj või vähem t/h materjalivoo kohta. Trummel-rootorpurustil on muudetava
kiirusega labadega rootor mille pöörlemiskiiruse muutmise abil saab reguleerida peene
materjali kogust. Selline rootoriga valikpurustustrummel on eelmisest suurema tootlikkusega
ja väiksem [5].
Joonis 1-1 Löök e. rootorpurusti (Pennsylvania Reversible Impactor) [5]
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 12
Joonis 1-2 Aidu põlevkivikarjääri aherainekillustiku valikpurustusskeem [18]
Joonis 1-3 VSI - Püstasetusega löökpurusti (Vertical Shaft Impactor) [4]
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 13
Joonis 1-4 Püstasetusega löökpurustiga purustatud tükisuurus sõltub rootori
pöörlemiskiirusest [4]
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 14
Joonis 1-5 Haamerpurusti (Pennsylvania Non-Reversible Hammermill) [5]
Joonis 1-6 Kahesuunaline haamerveski [5]
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 15
Joonis 1-7 Kivisöe haamerveski [5]
Joonis 1-8 Plaatkonveiertoituriga haamerveski [5]
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 16
Joonis 1-9 Ühe valtsiga valtspurusti [5]
Joonis 1-10 Trummelpurusti (Bradford breaker) [5]
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 17
Joonis 1-11 Trummel-rootorpurusti (Bradpactor) [5]
Valikpurustamise seadme töö põhimõte seisneb selles, et valikpurustamisel puruneb väiksema
survetugevusega materjal peenemaks kui suurema survetugevusega materjal ja see langeb läbi
sõela, transportöörlindile. Eestis on katsetatud põlevkivi rikastamiseks järgnevaid
valikpurustamise seadmeid:
1. GDS - 1960. aastal alustati Viivikonna põlevkivikarjääris valikpurusti GDS (ГДС - грохот
дробилка селективный ) katsetust.
2. UID - 1967. aastal katsetati Sirgala põlevkivikarjääris valikpurusti UID (УИД - установка
избирательного дробления)
Laboratoorsete katsete tulemuste põhjal projekteeriti Leningradis projektinstituudis
„Giprošaht” valikpurustusseadme projekt. Projektis oli kasutatud USA Badford seadme töö
põhimõtet ja laboratoorsete katsete tulemusi. 1958. aastal ehitati Karaganda
masinaehitustehases tööstuslik valikpurustusseade GDS valikpurustaja - sõel. Seade pandi
kokku Viivikonnas 1959.a. lõpus ja katseid alustati 1960. aastal. Seadme tööpõhimõte seisnes
selles, et sõel-purustajas purunes põlevkivi kui väiksema survetugevusega peenemaks kui
lubjakivi ja langes läbi sõela, transportöörlindile. Lubjakivi kui kõvem ei purunenud peeneks
ja jäi sõela peale, kust juhiti aheraine mäkke. Horisontaalne trummel pandi pöörlema nelja
rulliku abil, millele seade toetus. Trumli telje keskel oli haamritega varustatud pöörlev võll,
mille ülesanne oli haamri löökidega purustada trumlis haamrite ette kukkuvat põlevkivi
peeneks. Pöörlevasse trumlisse juhitud kaevis tõsteti riiulitega üles, kust see alla kukkus ja
purunes vastu all olevaid riiuleid. Põlevkivi kui väiksema survetugevusega purunes
peenemaks kui paekivi ja langes läbi sõela põlevkivi vedavale lintkonveierile. Lubjakivi kui
kõvem kivim ei purunenud peeneks ja juhiti sõela pealt välja paekivi konveierile.
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 18
Tabel 1-1 Valikpurustustrumliga rikastamise bilanss
UID Sirgala põlevkivikarjääris 1967. aastal
Sirgala põlevkivikarjääris katsetati valikpurustusseadet UID (УИД - установка
избирательного дробления) (Joonis 1-12 Valikpurusti UID väljast, Joonis 1-13
Valikpurustaja UID seest). Nimetatud valikpurusti oli Viivikonnas katsetatud seadme
täiendatud variant, milles oli arvesse võetud GDS katsete tulemusi.
Joonis 1-12 Valikpurusti UID väljast
Produkt
Tüki suurus,
mm
Osakaal,
%
Kütteväärtus,
MJ/kg
Niiskus,
%
Kontsentraat 0...50 26,3 12,3
Välja sõelutud 0...50 49,1 12,3
Kokku kaubakivi 0...50 75,4 12,3 10,1
Lubjakivi 50...300 24,6 5,5 6,4
Rikastamisele antud kaevis 0...600 100 10,6
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 19
Joonis 1-13 Valikpurustaja UID seest
Rikastuskatseid tehti:
- karjäärist osaliselt selektiivselt kaevandatud kaevisega,
- kaevisega kõik tootsad kihid koos vahekihtidega (lausväljatud kihind).
Lisaks rikastusele katsetati ka mitmesuguseid puur-lõhketööde passe.
Katsete tulemused:
- Kontsentraat: 62,34...71,35%.
- Lubjakivi jääk: 28,65...37,66%.
- Põlevkivi kütteväärtus: 10,9 ...11,3 MJ/kg.
- Lubjakivi jäägi kütteväärtus: 3,8...4,7 MJ/kg.
- Kontsentraadi niiskus: 10,0...10,9%.
- Lubjakivi jäägi niiskus: 4,4...5,4%.
Võllpurusti
Võllpurusti on purusti kus pöörlevate võllide küljes olevad hambad lõikavad (rebivad) pehmet
materjali. Mäeinstituut osales 2011-2012 aastatel ulatuslikel katsetöödel mis näitasid sellise
meetodi kasutatavust selektiivseks põlevkivi-lubjakivi purustamiseks (Joonis 1-17 Võll-
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 20
sõelpurustiga kopp, Joonis 1-18 Võllpurusti purustab algul suure tootlikkusega põlevkivi,
Joonis 1-19 Võllpurusti koorib lubjakivitükkide küljest põlevkivi, Joonis 1-20 Kooritud
lubjakivi) [44, 2, 1]. Esialgsed fraktsioon- ja sõelanalüüsid näitavad häid tulemusi, e. lubjakivi
ja põlevkivi eraldamise võimalus (Joonis 1-21 Võllpurustiga purustatud põlevkivikaevise
sõelanalüüs).
Tükeldi
Tükeldi töötab madalal kiirusel, võtab vähe ruumi ja toodab vähe peenest (Joonis 1-14
Pennsylvania Crusher Mountaineer® Sizer [28]; Joonis 1-15). Pennsylvania Crusher
Mountaineer® Sizer purustab kivimit mille survetugevus on kuni 172 Mpa [16].
Joonis 1-14 Pennsylvania Crusher Mountaineer® Sizer [28]
Joonis 1-15 Tükeldi tööskeem [28]
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 21
Joonis 1-16 Võllpurusti tööskeem [2]
Joonis 1-17 Võll-sõelpurustiga kopp
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 22
Joonis 1-18 Võllpurusti purustab algul suure tootlikkusega põlevkivi
Joonis 1-19 Võllpurusti koorib lubjakivitükkide küljest põlevkivi
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 23
Joonis 1-20 Kooritud lubjakivi
Joonis 1-21 Võllpurustiga purustatud põlevkivikaevise sõelanalüüs
%
sõelaavad
Kaevise sõelaalune saagis %
Sõelapealne põlevkivi
Sõelapealne lubjakivi
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 24
Kokkuvõte
Osa valikpurustusmasinatest on Eestis juba katsetatud ja need annavad sisuliselt häid
tulemusi. Võllpurustite ja tükeldite katsetamine on veel algusjärgus ja on seotud uute
lõiketerade materjalidega.
Artikkel on seotud järgnevate Mäeinstituudi uuringute ja projektidega: VIR491 - MIN-
NOVATION: Kaevandamise ja kaevandamisjääkide/jäätmete uuringud Eestis ja Läänemere
piirkonnas, AR12007 - Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine ja DAR8130 –
Energia ja geotehnika doktorikool II.
Viited:
1. Allu kopad - http://www.aggregatepros.com/AlluScreenerCrusher.html - 12.05.2012
2. Allu kopad -
http://www.aggregatepros.com/pdf/AggregatePros_com_Allu_Screener_Crusher.pdf -
12.05.2012
3. Bazzazi, AA; Osanloo, M; Karimi, B, A new fuzzy multi criteria decision making
model for open pit mines equipment selection, asia-pacific journal of operational
research volume: 28 issue: 3 pages: 279-300 doi: 10.1142/s0217595911003247
published: 2011
4. Crushing and Screening Handbook. Metso Minerals 2006
5. Handbook of Crushing. Pennsylvania Crusher. 2003
6. Heinz-Herbert Cohrs. 500 Years of Earthmoving. KHL Group. 1994
7. Karu, V.; Valgma, I.; Haabu, T.; Robam, K.; Anepaio, A.; Soosalu, H. (2011). Mida
teha kaevandatud maavaraga. In: XIX Aprillikonverentsi "Eesti mere- ja maapõue
uuringutest ning arukast kasutamisest" teesid: XIX Aprillikonverents "Eesti mere- ja
maapõue uuringutest ning arukast kasutamisest", Tallinn 01.04.2011. (Toim.) Suuroja,
K.; Kivisilla, J.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2011, 47 - 50.
8. Karu, V.; Valgma, V.; Västrik, A. (2007). Multi criterial modelling of oil shale mining
fields. Mining and the Environment 2007 (225). Baia Mare: Freiberg TU
9. Kolats, M.; Valgma, I. (2010). Täitmatu kaevandus. In: XVIII aprillikonverentsi
“Eesti maapõu ja selle arukas kasutamine” teesid: Eesti Geoloogiakeskuse XVIII
aprillikonverents "Eesti maapõu ja selle arukas kasutamine", Tallinn 1. aprillil 2010.
(Toim.) Suuroja, K.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2010, 28 - 31.
10. Kolats, M.; Valgma, I. (2011). Vesi allmaarajatistes. Valgma, I. (Toim.).
Kaevandamine ja vesi (56 - 69). Tallinn: TTÜ mäeinstituut
11. Mims, C; Ziemerink, C. Unearthing Hidden Opportunity in Mobile Mining Equipment
Utilization. E&MJ-ENGINEERING AND MINING JOURNAL Volume: 213 Issue:
3 Pages: 90-91 Published: MAR 2012
12. Mäeõpik - http://mi.ttu.ee/opik/ - Mäeinstituut. 12.05.2012
13. Pastarus, J.-R.; Valgma, I.; Adamson, A. (2008). Põlevkivi kaevandamise
jätkusuutlikkusest. Valgma, I. (Toim.). Maavarade kaevandamise ja kasutamise
protsessid (4 lk.). TTÜ mäeinstituut
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 25
14. Pastarus, J.-R.; Valgma, I.; Robam, K. (2011). Täitmise tehnoloogia ja kaevandusvesi.
Valgma, I. (Toim.). Kaevandamine ja vesi (70 - 72). Tallinn: TTÜ mäeinstituut
15. Pastarus, J.-R.; Valgma, I.; Väizene, V.; Pototski, A. (2011). Kaevandamise
täitmisuuringud. In: XIX Aprillikonverentsi "Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning
arukast kasutamisest" teesid: XIX Aprillikonverents "Eesti mere- ja maapõue
uuringutest ning arukast kasutamisest", Tallinn 01.04.2011. (Toim.) Suuroja, K.;
Kivisilla, J.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2011, 38 - 41.
16. Pennsylvania Crusher. http://www.penncrusher.com -13.05.2012
17. Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine – http://mi.ttu.ee/etp -
12.05.2012
18. Põlevkivi tootmisjääkidest valmistatava ehituskillustiku kasutamise võimaluste
uurimine. TTÜ Mäekateeder. Adamson, A. Jt 1989
19. Reinsalu, E.; Kolats, M.; Grossfeldt, G.; Väizene, V.; Õnnis, A.; Karu, V.; Valgma, I.;
Anepaio, A.; Västrik, A. (2008..2012). Mäendusõpik [Võrguteavik] : veebiõpik
kaevandamisest, rakendusgeoloogiast ja geotehnoloogiast. [Tallinn: TTÜ
mäeinstituut]
20. Robam, K.; Valgma, I. (2008). Hämmastavad augud ja ökogigandid. Amon, L.; Verš,
E. (Toim.). Suured teooriad : neljas geoloogia sügiskool 10.-12. oktoober 2008 (25 -
34). Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts
21. Sabanov, S.; Reinsalu, E.; Valgma, I.; Karu, V. (2009). Mines Production Quality
Control in Baltic Oil Shale Deposits. Valgma, I. (Toim.). Resource Reproducing,
Low-wasted and Environmentally Protecting Technologies of Development of the
Earth Interior (1 pp.). Tallinn: Department of Mining TUT; Russian University of
People Friendship
22. SME Mining Engineering Handbook. Howard L. Hartman, Seeley W. Mudd
Memorial Fund of AIME., Society for Mining, Metallurgy, and Exploration 1992
23. Soosalu, H.; Valgma, I. (2009). Detection of mine collaps with seismic methods - a
case study from Estonia . In: Book of abstracts: International Oil Shale Symposium,
Tallinn, Estonia, 8-11 June 2009: Tallinn:, 2009, 101 - 102.
24. Soosalu, H.; Valgma, I. (2009). Seismoanalüüsiga võib tuvastada kaevandusvaringuid.
Keskkonnatehnika, 3, 6 - 9.
25. Soosalu, H.; Valgma, I. Detection of mine collapses with seismic methods- a case
study from Estonia. Valgma, I. (Toim.). Resource Reproducing, Low-wasted and
Environmentally Protecting Technologies of Development of the Earth Interior (1
pp.). Tallinn: Department of Mining TUT; Russian University of People Friendship.
2009
26. Soosalu, H; Valgma, I; Sokman, K (2009). Seismic detection and on-site survey of
mine collapses in Estonia. Nordic Seismic Seminar, Stockholm, 14.-16.10.2009. ,
2009.
27. Tohver, T. Utilization ofWaste Rock from Oil Shale Mining. PhD dissertation. TTU
Press
28. Tükeldi - http://www.mining-technology.com/contractors/crushers/mmd/ - 12.05.2012
29. Valgma, I. (2007). Kuidas rajoneeritakse maardlaid? Tallinna Tehnikaülikooli
aastaraamat (61 - 67). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool
30. Valgma, I. (2007). Maardlate rajoneerimine. In: Mudelid ja modelleerimine : [kolmas
geoloogia sügiskool Pikajärve mõisakompleksis 12.-14. oktoober 2007]: Tartu:, 2007,
31 - 37.
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 26
31. Valgma, I. (2009). Dependence of the mining advance rate on the mining technologies
and their usage criteria. Valgma, I. (Toim.). Resource Reproducing, Low-wasted and
Environmentally Protecting Technologies of Development of the Earth Interior (2
pp.). Tallinn: Department of Mining TUT; Russian University of People Friendship
32. Valgma, I. (2009). Miks me praegu fosforiidist ei unista? In: Unustatud maavarad:
XVII Aprillikonverentsi Tallinn 03.04.2009. (Toim.) Suuroja, K.., 2009, 16 - 16.
33. Valgma, I. (2009). Oil Shale mining-related research in Estonia. Oil Shale, 26(4), 445
- 150.
34. Valgma, I. (2010). Kust ja kuidas kaevandada? In: XVIII aprillikonverentsi “Eesti
maapõu ja selle arukas kasutamine” teesid: Eesti Geoloogiakeskuse XVIII
aprillikonverents "Eesti maapõu ja selle arukas kasutamine", Tallinn 1. aprillil 2010.
(Toim.) Suuroja, K.. Tallinn: Eesti Geoloogiakeskus, 2010, 12 - 13.
35. Valgma, I.; Grossfeldt, G. (2009). Mäendusõpik mainekujundusvahendina. Valgma, I.;
Õnnis, A.; Reinsalu, E.; Sõstra, Ü.; Uibopuu, L.; Västrik, A.; Robam, K.; Vesiloo, P.;
T (Toim.). Mäenduse maine (22 - 24).Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus
36. Valgma, I.; Karu, V.; Anapaio, A.; Väizene, V. (2007). Increasing oil shale quality for
meeting EU environmental requirements. Mining and the Environment 2007 (195 -
205). Baia Mare: Freiberg TU
37. Valgma, I.; Karu, V.; Viil, A.; Lohk, M. (2007). Oil shale mining developments in
Estonia as the bases for sustainable power industry. In: 4th International Symposium
"Topical Problems in the Field of Electrical and Power Engineering" : Doctoral
School of Energy and Geotechnology: 4th International Symposium "Topical
Problems in the Field of Electrical and Power Engineering", Kuressaare, Estonia, 15.-
.20.01.2007. (Toim.) Lahtmets, R.. Tallinn: Tallinn University of Technology, Faculty
of Power Engineering, 2007, 96 - 103.
38. Valgma, I.; Karu, V.; Västrik, A.; Väizene, V. (2007). Future of oil shale mining. In:
Georesources and public policy: research, management, environment : abstracts: 15th
Meeting of the Association of European Geological Societies, Tallinn (Estonia), 16-20
September 2007. (Toim.) Hints, O.; Kaljo, S.. Tallinn: Eesti Geoloogia Selts, 2007,
81.
39. Valgma, I.; Kattel, T. (2005). Low depth mining in Estonian oil shale deposit-Abbau
von Ölschiefer in Estland. In: Kolloquium Schacht, Strecke und Tunnel 2005 : 14. und
15. April 2005, Freiberg/Sachsen: Kolloquium Schacht, Strecke und Tunnel 2005 : 14.
und 15. April 2005, Freiberg/Sachsen. Freiberg: TU Bergakademie, 2005, 213 - 223.
40. Valgma, I.; Kattel, T. (2006). Results of shallow mining in Estonia. In: EU legislation
as it affects mining : proceedings of TAIEX Workshop in Tallinn: INFRA 22944
TAIEX Workshop, Tallinn, 30.11.-02.12.2006. (Toim.) Buhrow, Chr.; Valgma, I..
Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2006, 118 - 125.
41. Valgma, I.; Kattel, T. (2006). Saksamaa kaasaegsed kaevandamistehnoloogiad. In: 90
aastat põlevkivi kaevandamist Eestis : Eesti mäekonverents : [5. mai] 2006, [Jõhvi /
Eesti Mäeselts] : Tallinn : Tallinna Tehnikaülikool, 2006, 88 - 94.
42. Valgma, I.; Kolats, M.; Grossfeldt, G.; Saum, M. (2008). Kaevandamise protsesside
sõltuvus mäendustingimustest. Valgma, I. (Toim.). Maavarade kaevandamise ja
kasutamise protsessid (-).Tallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut
43. Valgma, I.; Kolats, M.; Karu, V. (2010). Streki toestamine
põlevkiviaherainebetooniga. Västrik, A. (Toim.). Maapõue kasutamise arengud (33 -
38). Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 27
44. Valgma, I.; Leiaru, M.; Karu, V.; Iskül, R. (2012). Sustainable mining conditions in
Estonia. 11th International Symposium "Topical Problems in the Field of Electrical
and Power Engineering", Doctoral Scholl of Energy and Geotechnology, Pärnu,
Estonia, 16-21.01.2012 (229 - 238). Tallinn: Elektriajam
45. Valgma, I.; Lind, H.; Erg, K.; Sabanov, S. (2007). The future of oil shale mining
related to the mining and hydrogeological conditions in the Estonian deposit. In: 4th
International Symposium "Topical problems of education in the field of electrical and
power engineering". Doctoral school of energy and geotechnology. [Proceedings
volume 1] : Kuressaare, Estonia, January 15-20, 2007: 4th International Symposium
"Topical problems of education in the field of electrical and power engineering",
Kuressaare, January 15-20, 2007. (Toim.) Lahtmets, R.. Tallinn: Tallinn Technical
University, 2007, 104 - 107.
46. Valgma, I.; Nikitin, O.; Lohk, M. (2006). Oli shale mining development in Estonia. In:
EU Legislation as it Affects Mining : Proceedings of TAIEX Workshop in Tallinn:
INFRA 22944 TAIEX Workshop, Tallinn, 30.11.-02.12.2006. (Toim.) Buhrow,Chr.;
Valgma. I.. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2006, 103 - 113.
47. Valgma, I.; Reinsalu, E.; Sabanov, S.; Karu, V. (2010). Quality control of Oil Shale
production in Estonian mines. Oil Shale, 27(3), 239 - 249.
48. Valgma, I.; Robam, K.; Kolats, M. (Toim.) (2010). Mäendusuuringud ja
kaevandamine.
49. Valgma, I.; Tammeoja, T.; Anepaio, A.; Karu, V.; Västrik, A. (2008). Underground
mining challenges for Estonian oil shale deposit. Buhrow, Chr.; Zuchowski, J.; Haack,
A. (Toim.). Schacht, Strecke und Tunnel (161 - 172). Freiberg : TU Bergakademie
50. Valgma, I.; Vesiloo, P. (2011). Underwater blasting experiments in Estonia. In:
International Conference on Explosive Education and Certification of Skills:
Explosive Education and Certification of Skills, Riia, Läti, 12-13 Aprill 2011. (Toim.)
Olga Mutere. Riga: Riga, Latvia University, 2011, 37 - 39.
51. Valgma, I.; Västrik, A. (2006). Põlevkivi kaevandamise võimalikud tehnoloogiad. 90
aastat põlevkivi kaevandamist Eestis : Eesti mäekonverents : [5. mai] 2006, [Jõhvi /
Eesti Mäeselts] (30 - 41). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool
52. Valgma, I.; Västrik, A.; Karu, V.; Anepaio, A.; Väizene, V.; Adamson, A. (2008).
Future of oil shale mining technology. Oil Shale, 25(2S), 125 - 134.
53. Valgma, I.; Västrik, A.; Lind, H. (2006). The Modelling of Oil Shale Mining
Development and its Influence to the Environment. In: EU legislation as it affects
mining : proceedings of TAIEX Workshop in Tallinn: INFRA 22944 TAIEX
Workshop, Tallinn, 30.11.-02.12.2006. (Toim.) Valgma, I ; Buhrow, Chr.. Tallinn:
Tallinna Tehnikaülikool, 2006, 126 - 130.
54. Value added refractory dolomite: a case study, Author(s): Hopkins, DA (Hopkins,
DA), Editor(s): Scott, PW; Bristow, CM, INDUSTRIAL MINERALS AND
EXTRACTIVE INDUSTRY GEOLOGY Book Series: GEOLOGICAL SOCIETY
SPECIAL PUBLICATION Pages: 167-168 Published: 2002
55. Vamvuka, D. Study on the possibility of recovering lignites from refused innerburden.
Source: Energy Exploration & Exploitation, Volume: 14 Issue: 5 Pages: 439-447
Published: 1996
Kaevandamine ja keskkond. Mäeinstituut 2012
© Mäeinstituut http://mi.ttu.ee/kogumik/ 28
56. Vesiloo, P.; Valgma, I. (2011). Dolokivi vee seest kaevandamine ja lõhkamine. In:
XIX Aprillikonverentsi "Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning arukast
kasutamisest" teesid: XIX Aprillikonverents "Eesti mere- ja maapõue uuringutest ning
arukast kasutamisest", Tallinn 01.04.2011. (Toim.) Suuroja, K.; Kivisilla, J.. Tallinn:
Eesti Geoloogiakeskus, 2011, 35 - 38.
57. Väli, E.; Valgma, I.; Reinsalu, E. (2008). Usage of Estonian oil shale. Oil Shale,
25(2S), 101 - 114.
