Ingo Valgma: Eesti põlevkivimaardla tehnoloogiline kaardistamine
READS
5,157
1 author:
Some of the authors of this publication are also working on these related projects:
Rikastamine View project
Ingo Valgma
Tallinn University of Technology
404 PUBLICATIONS 1,549 CITATIONS
SEE PROFILE
All content following this page was uploaded by Ingo Valgma on 29 May 2014.
The user has requested enhancement of the downloaded file.
Töö kattub osaliselt ETF grandi G4870 Põlevkivi ressurss (grandi hoidja Ingo Valgma) raames tehtava üldisema uuringuga.
PEAMISED TULEMUSED JA JÄRELDUSED
Tegutsevate kaevanduste ja karjääride aktiivsest varust jätkub praeguse tarbimismahu (12 mln t/a) juures 2020. aastani Kui tarbimismaht ei vähene, tuleb viieteistkümne aasta pärast alustada uute kaevanduste rajamist, tarbimismahu kasvu korral juba varem. Põlevkivi varust, mille aktiivsus on arvutatud lähtuvalt elektrijaamade tehnilis-majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks.
Looduskaitsest lähtuvate piirangute tõttu on suur osa majanduslikult kaevandamisväärsest põlevkivi varust riigi maavarade registris passiivse varu hulgas. Osa looduskaitsealadel paiknevast passiivsest varust võib sobiva kaevandamistehnoloogia abil olla siiski kaevandatav.
Põlevkivi varu üle arve pidamiseks on kasutusel plokkide meetod, mis on sobib registri pidamiseks, kuid mitte nii hästi tehnilis-majanduslikeks arvestuseks, projekteerimiseks, rajoneerimiseks, teadusuuringuteks jne.
Eesti põlevkivimaardla ressurssi hindamise ja maardla rajoneerimise jaoks loodi käesoleva uuringu raames:
Põlevkivimaardla digitaalne üldmudel, mis annab hinnanguliselt põlevkivikihindi parameetrite jaotuse maardlas. Seejuures põlevkivikihindi parameetrid on: paksus, maht, massitootlus, kütteväärtus, energiatootlus, lasumissügavus, massi ressurss, põlevkiviõli ressurss jt.
Põlevkivimaardla digitaalne täppismudel, mille vahendiks on põlevkivikihtide ja paevahekihtide parameetrite jaotus maardlas. Tulemuseks on maardla kaetud korraspärase võrgustikuga, mis koosneb 48500 punktist. Iga punkt katab 10 ha suurust ala ja iseloomustab kõigi kihtide paksusi ning kütteväärtusi. Nende põhjal on igale punktile arvutatav mahumass, massitootlus jm. Täppismudeli peamine kasutusala on info esitamine etteantud punkti, joone või kontuuri kohta. Kontuuride näidetena on toodud massitootluse jaotus põlevkivimaardlas, uuringuplokkidel olevad looduskaitsealad ja nende alla jääv põlevkivivaru, looduskaitsealadel olev põlevkivivaru ja nende poolt hõlmatavad uuringuplokid jne.
Mudeleid ja modelleerimise tulemusi on kasutatud maardla tehnoloogilise rajoneerimise võimaluste uuringul. Esimeses lähenduses on määratud vaalkaevandamiseks (draglainidega paljandamine) sobiv ala, transportviisiga (karjääriekskavaatorite ja kalluritega paljandamine) kaevandamiseks sobiv ala, kamberkaevandamiseks sobiv ala, laavakaevandamiseks sobiv ala. Täpsema uuringu korral tuleb võtta kasutusele katenditegurist sõltuv tehnoloogiline rajoneerimine, mis väljuks käesoleva töö eesmärgi raamest.
Majandusliku rajoneerimise aluseks on mudeli abil hinnatud massi, potentsiaalse energia ja õliressursi andmed. Saadud tulemusi on võimalik kasutada uuringute järgmises etapis “Põlevkivi varu koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele, ressursi pikaajaline planeerimine – koos Eesti geoloogia- ja keskkonnateenistustega” ja “Põlevkivi kaevandamise tehnoloogilise struktuuri (kaevanduste, karjääride, potentsiaalsete uuringualade ja oluliste kaitsealade) koosluse optimeerimine”, kooskõlas käesoleva töö sõsaruuringu “Põlevkivi kasutamissuundadele vastava varu hindamise kriteeriumite loomine” raames.
Looduskaitseliste kaevandamispiirangute analüüsi ja mäetööde geomehaanilise mõju hindamise tulemusel soovitame kategoriseerida looduskaitsealad järgmiselt:
I kategooria – kehtib kategooriline keeld kaevandamiseks (ava- ja allmaakaevandamine) ja varu kustutatakse registrist
II kategooria - kaevandamine on võimalik kokkuleppel kaitseala haldaja või teiste pädevate isikutega, ja/või nende poolt seatud tingimustel; varu kaevandamisväärsuse kategooriat ei muudeta
III kategooria - kaevandamine on lubatud kooskõlastusega kui ei kahjustata kaitstavat ala või üksikobjekti
IV kategooria - kaevandamine on lubatud kooskõlastuseta, kuna objekt ei oma kaitsealust väärtust või on selle minetanud
Looduskaitselise rajoneerimise alusel hinnati
uuringuplokkidel olevate looduskaitsealade jaotumist kategooriate järgi ja nende alla jääv põlevkivivaru
mistahes kategooriaga looduskaitsealal olev põlevkivivaru ja nende poolt hõlmatavad uuringuplokid
Peale looduskaitseliste piirangute vähendab põlevkivi ressurssi pankrotistunud Oru turbakombinaadi hüljatud turbaväljade ja reservalade varu. On ilmne, et Kütuse- ja energiamajanduse riikliku pikaajalise arengukavaga raames ette nähtud uuringu “Turba kaevandamise kavade ja kvootide optimeerimine lähtuvalt kasutusaladest, veoteedest, ekspordipotentsiaalist ja taastuvusest; hüljatud turbaväljade jääkvaru revideerimine”, üheks tulemiks on soovitus koheselt alustada Narva karjääri kaevandamismahtu piirava Oru turbakombinaadi jääkvaru riigi maavarade registrist kustutamise protseduuri tagamaks ligipääsu Narva karjääri põlevkivivaru kaevandamiseks.
1 PROBLEEM
1.1 Põlevkivi tarbimine, kaevandamine ja varu
Põlevkivi on Eesti tähtsaim maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika alus. 2001/2002 majandusaastal müüs Eesti Põlevkivi 12,36 mln t põlevkivi, millest Narva Elektrijaamadele tarniti sellest 81%. Põlevkivist toodavad elektrienergiat ja soojust ka Ahtme ja Kohtla-Järve elektrijaamad. Peale põletamise elektrijaamades kasutatakse põlevkivi õli tootmiseks.
Eesti põlevkivi varu piisavuse suhtes on avaldatud vastakaid arvamusi, mis enamasti on tingitud teadmatusest, harvem subjektiivsest käsitlusest. Arusaamatuste vältimiseks esitame mõned peamised andmed Eesti põlevkivi varu kogusest ja olekust.
Varu on klassifitseeritud 1997. a piirtingimuste alusel, peamised arvväärtused vt Tabel 1-1. 1997. a. piirtingimuste ja keskkonnapiirangutele alusel on määratud varu 9 kaeve- ja 14 uuringuväljal. Vastavalt Eesti maavarade registri andmetele oli käesoleva aasta alguses Eesti maardlas kokku 4,975 mld t varu (Tabel 1-1).
Tabel 1‑1 Eesti põlevkivimaardla varu seisuga 01.01.2002, mld t
Varu kategooria
Kogus
Osalus %
Aktiivne tarbevaru, kihindi energiatootlus üle 35 GJ/m2, piisavalt uuritud
1,167
23
Aktiivne reservvaru, üle 35 GJ/m2, ebapiisavalt uuritud
0,299
6
Passiivne varu, 25-35 GJ/m2
3,509
71
Sellest passiivne:
keskkonnakaitseliste piirangute tõttu
1,3
26
hoidetervikutes
0,2
4
Kokku Riigi maavarade registris
4,975
100
Seejuures aktiivne varu on kaevandamisväärne ja passiivne tinglikult kaevandamisväärne. Tarbevaru on hästi uuritud, reservvaru vähem uuritud ja prognoosvaru on kasutamise seisukohalt uurimata. Eesti seaduste kohaselt sobib kaevandamiseks ainult aktiivne tarbevaru.
Kaevandamisväärsuse tingimused koostati TTÜ mäeinstituudis 1996...1997. a lähtuvalt põlevkivielektrijaamade põletamistehnoloogiast, arvestades Eesti energiamajanduse ja maailma kütusemajanduse arengutendentse. Seda küsimust käsitletakse lähemalt käesoleva uuringuga tihedalt seotud töö ”Põlevkivi kasutamissuundadele vastava varu hindamise kriteeriumite loomine” raames.
Peale majanduslike piirtingimuste kehtivad Eestis veel looduskaitsest lähtuvad piirangud, mistõttu paljudel keskkonnakaitselistel piirangualadel paiknev põlevkivi on riigi maavarade registris passiivse varu hulgas. Osa looduskaitsealadel paiknevast passiivsest varust võib sobiva kaevandamistehnoloogia abil olla siiski kaevandatav. Kuna suur osa põlevkivimaardla tööstuslikku osa piiravatest kaitsealadest on loodud endise riigikorra ajal kaevandamisvastase sihtsuunitlusega, võib tulevikus muutuda aktuaalseks rahvuslikust huvist lähtuvate kompromisside otsimine looduskaitseliste piirangute lõdvendamise suunas.
Looduskaitselised piirangud on käesoleva uuringu üks küsimustest ja leiab käsitlust peatükis 4
Kehtivate maavara kasutamislubadega ja kaevandamislubadega määratud kaeveväljade varu on toodud Tabel 1-2. Kõik ülal mainitud üheksa kaevevälja on praegusel hetkel riigi maavarade registris arvel, sest sulgemisjärgus olevate kaevanduste mäeeraldised ei ole suletud.
Tabel 1‑2 Eesti põlevkivimaardla mäeeraldiste tarbevaru seisuga 01.01.2002, mln t
Mäeeraldis
Aktiivne tarbevaru
Aktiivne reservvaru
Passiivne tarbevaru
Passiivne reservvaru
Kõik varu liigid
Kasutatud 2001. a
Sulgemisjärgus olevate ettevõtete mäeeraldised
Ahtme kaevandusväli
0,00
0,00
27,66
3,02
30,68
1,15
Kohtla kaevandusväli
8,76
0,38
12,85
0,65
22,64
0,30
Sompa kaevandusväli
20,04
0
2,13
0
0
0
Tammiku kaevandusväli
7,81
4,27
32,60
3,70
48,38
0,24
Kokku suletavatel mäeeraldistel
16,57
4,65
73,11
7,37
101,70
1,69
Töötavate ettevõtete mäeeraldised
Aidu karjääriväli
42,82
1,96
0,89
5,33
51,00
0,94
Estonia kaevandusväli
290,41
113,38
50,71
12,60
467,10
3,51
Narva karjääriväli
60,76
41,14
0,00
0,00
101,90
1,19
Sirgala karjääriväli
80,77
0,00
97,13
8,96
186,86
1,84
Viru kaevandusväli
38,15
15,95
2,13
9,36
65,59
1,62
AS Eesti Põlevkivi töötavad ettevõtted
512,91
172,43
150,86
36,25
872,45
9,10
Kokku mäeeraldistel
529,48
177,08
223,97
43,62
974,15
10,79
Riigi maavarade registris
1186,04
301,91
1759,76
1750,70
4998,41
12,16
Kaevandamise lõpetanud Kohtla, Sompa ja Tammiku kaevanduste mäeeraldiste sulgemisel vabaneb osa varust, millele võivad taotleda õigust teised ettevõtjad. Käesoleval ajal Ojamaa väljal kaevandamisluba taotlev OÜ VKG Aidu Oil arvestab Kohtla ja Sompa mäeeraldise sulgemisel vabaneva varuga.
Põlevkivi varu piisavus (kestus) sõltub kasutamise mahust ja kaevandamise tehnoloogiast.
Põlevkivi kaevandamisel kasutatakse kahte moodust: pealmaa- ehk avakaevandamist (karjäärides) ja allmaakaevandamist (kaevanduses). Kaevise rikastamisvabrikud on ehitatud traditsioonilisele õlitööstusele vajaliku tükikivi (õlikivi) tootmiseks.
Avakaevandamine. Elektrijaamade jaoks ehitatud idakarjäärides (praegu ühendatud Narva karjääriks) kaevist ei rikastata ja küttekivi kvaliteet saavutatakse kihindi osalis-selektiivse väljamisega, mistõttu maavara kadu on 10% piires. Aidu karjääris on rikastamisvabrik, ja maavara kadu ei ületa 5%. Pealmaakaevandamise arendamist piirab kõikjal põlevkivikihindi lasumissügavus. Olemasolevate paljandusekskavaatorite kasutamisel on avakaevandamine majanduslikult põhjendatud, kui kihind on madalamal kui 25...30 m. Narva karjääris on jõutud avakaevandamise piirsügavuse tsooni. Seni pole ette näha alternatiivset paljandamistehnoloogiat. Peale selle takistavad avakaevandamise levikut mitmesugused keskkonnapiirangud, näiteks Aidu karjääris raskused maa hankimisel. Narva karjääri Sirgala jaoskonnas on oluliseks takistuseks pankrotistunud Oru turbatööstuse jääkvaru põlevkivikihindi katendis. Piirangutest sõltuvalt on praegu ainsaks kaevandamisväärseks karjääriväljaks Põhja-Kiviõli Sonda ja Kiviõli vahel ning osa Kohala uuringuväljast Rakvere ja Kunda linnade vahel. Balti levila suurim võimalik karjääriväli Mežduretšenskij asub Narva jõe paremal kaldal Venemaal ja on avamata.
Allmaakaevandamisel on kujunenud ainsaks tehnoloogiaks kamberkaevandamine, mille iseloomulikuks omaduseks on maavara kadu maapinda hoidvates tugi- ja hoidetervikutes. Teiste allmaa-kaevandamisviiside kasutamist hoiavad tagasi keskkonnapiirangud (mõju maapinnale), kapitalimahukus ja tehnoloogiate tundlikkus maapõuehäirete suhtes.
Seega, edasises arengus peamiseks kaevandamistehnoloogiaks kambritega allmaakaevandamine. Pikaajalise praktika alusel on teada, et kõikide kadude tõttu (kadu tugi-, hoide- ja tõkketervikutes, üldkadu ning ressursikadu ehk olematu varu) on toodanguna väljatav veidi rohkem kui pool varust ( 55%). Teisisõnu põlevkivi vajalik varu peab olema ligikaudu kaks korda suurem kui plaanitav kaevandamise maht. Selle alusel on konstrueeritud Joonis 1-1.
Kaevanduste ja karjääride aktiivsest varust jätkub praeguse tarbimismahu (10 mln t/a) juures 2025. aastani. Kui tarbimismaht ei vähene, tuleb kahekümne aasta pärast avada uusi kaevandusi, tarbimismahu kasvu korral juba varem. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna lähtuvalt elektrijaamade tehnilis-majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 60 aastaks (Joonis 1-1).
Joonis 1‑1 Elektrijaamade tehnilis-majanduslike tingimuste alusel määratud põlevkivivaru kestus sõltuvalt kaubapõlevkivi tarbimise mahust
1.1.1 Põlevkivivaru arvutamise lähteandmete usaldatavus
Varu arvutatakse varu plokkimise (blocing) ja plokkide andmestiku alusel. Plokk on kindlate (keskmiste tunnustega) maavara varulasundi osa. Meetod on valdav kogu maailmas ja aluseks ka meil. Kuid plokkimise meetodi kasutamisel keerulise lasundi ehitusega lavamaardlates, nagu seda on Eesti põlevkivimaardlal on ka rida olulisi puudusi. Antud juhul tulenevad need asjaolust, et maardla geoloogiline uuring on tehtud varem kehtinud piirtingimuste, metoodika ja eesmärkide alusel, kuid varuplokid tuli moodustada uue majanduse tingimustes. Varu moodustava plokkide kogumi mäetehniline hindamine tõi välja järgmised varu arvutamise metoodilised puudused:
Plokke kontuurivas puuraugus tehtud mõõtmised võetakse arvele täies mahus (kaalumata), vaatamata sellele, et need peaksid iseloomustama vaid osa ploki varust. Selline metoodiline lihtsustus hägustab süstemaatilise muutlikkuse hindamist, eriti, kui enamikus plokkidest on peamiseks arvestuse aluseks just kontuuriaugud (Joonis 1-2).
Paljud puuraugud on mitme (kuni nelja) ploki peale, mis tähendab, et sellises puuraugus esinevad võimalikud mõõtmisvead laienevad samuti mitme ploki peale (Joonis 1-2).
Puuraukude arv plokkides on väga erinev; esineb juhtumeid, kus neid parema puudusel võetakse väljastpoolt plokki, naaberplokist
Plokkide mõõtmed on valdavalt optimaalsed [Reinsalu, 1983]. Erandi moodustavad mitmed, valdavalt passiivsed ja reservvaru plokid, häirevööndite naabruses, näiteks Ojamaa 3.
Mahumassi arvutusmetoodika pole piisavalt adekvaatne [Koitmets, Reinsalu, Valgma, 2003]
Varu kaevandamisväärsuse usaldatavust ei hinnata – arvutused näitavad, et passiivse varuga piirnevate aktiivse varu plokkide aktiivsus on ainult veidi suurem kui 50 %.
Erandjuhtudel – kui varu kaevandamisväärsuse hindamisel kasutati kõrvalekallet (lugeda aktiivseks ka need alla 35 GJ/m2 energiatootlusega plokid, mis paiknevad töötava kaevanduse mäeeraldisel), on vastavus aktiivsuse kriteeriumile alla 50 %. Analoogiliselt on maardla perifeersete passiivse varu plokkide põlevkivi kaevandamisväärsus vaid napilt üle 50 % taseme. Varu kaevandamisväärsuse tegeliku usaldatavuse hinnangud avaldati Põlevkivisümpoosionil 2002 ja tulevad avaldamisele Oil Shale erinumbris 2003. a..
Joonis 1‑2 Näide varuplokkidest (Peipsi 1 ja Seli 2), mille varu on arvutatud ainult kontuurivate puuraukude alusel ja puuraukudest, mille andmeid on kasutatud mitme ploki varu arvutamiseks. Näiteks puuraugu nr 6079 andmed on kasutusel nelja ploki (Seli 3, Seli 4, Peipsi 4 ja Peipsi 5 puhul,)
Tabel 1‑3 Põlevkivi varu määramisel kasutatud esinduslike puuraukude arv
Uuringuplokk
Kokku puur-auke
Kütte-väärtus määra-mata
Auke kon-tuuri sees
Kontuurivaid, millel on ühiseid naaberplokke
1 2 3
Märkus
Puhatu 1
19
9
12
5
2
Puhatu 2
11
2
2
6
1
2 auku väljaspool plokki
Puhatu 3
13
1
6
2
1
4 auku väljaspool plokki
Puhatu 4
20
4
13
3
3
1 auk väljaspool plokki
Puhatu 5
18
3
12
4
1
1 auk väljaspool plokki
Puhatu 6
9
1
2
5
2
Permisküla 1
21
5
18
3
Permisküla 2
19
3
13
3
2 piiri peal Narva jõe ääres 1auk väljaspool plokki
Permisküla 3
16
1
10
2
1
3 auku väljaspool plokki
Permisküla 4
10
1
5
1
4 auku väljaspool plokki
Permisküla 5
13
1
8
5 auku väljaspool plokki NB! 6626
Permisküla 6
9
1
8
1
Permisküla 7
17
1
12
3
2
Permisküla 8
11
1
7
2
1
1 auk väljaspool plokki
Peipsi 1
8
0
0
5
3
Peipsi 2
14
1
6
4
3
1 auk väljaspool plokki
Peipsi 5
17
1
11
3
2
1
Peipsi 6
18
0
11
1
6
Peipsi 8
19
16
1
1
1 auk 9112-I puudub kaardilt
Peipsi 9
23
1
19
3
1
Peipsi 10
18
0
11
4
1
puuduvad kaardilt 9616 ja 9614-II
Seli 1
12
0
7
4
1
puudub kaardilt 7744-A,
Seli 2
10
0
0
6
2
auk 6046 puudub kaardilt, 1 auk väljaspool plokki
Seli 3
10
0
5
3
0
2
Seli 4
13
0
5
4
2
2
Uus-Kiviõli 1
11
5
8
2
auk 2132 väljaspool plokki
Uus-Kiviõli 2
11
5
11
Uus-Kiviõli 3
10
0
8
2
Sonda 1
17
0
10
6
1
Sonda 2 ja 7
18
0
12
4
2
Sonda 3
12
0
4
5
2
1
Sonda 4
13
0
8
3
2
Sonda 5
10
0
6
3
0
1
auk 7123 on kaardil, kuid puudub tabelis
Sonda 6
12
0
4
6
0
2
Oandu 1
13
0
8
4
auk 7675-1 puudub kaardilt
Oandu 2
11
0
8
3
Oandu 3
11
0
4
6
1
Oandu 4
14
0
6
7
auk 7624 puudub kaardilt
Oandu 5
8
0
3
3
1
auk 7726 puudub kaardilt
Oandu 6
11
0
5
4
2
Uljaste 1
13
5
6
5
2
Uljaste 2
14
1
10
3
1
Kabala 1
14
5
4
2
8 P tähega auku puudub kaardilt
Kabala 2
16
0
1
kõik augud puuduvad kaardilt peale 1
Kabala 3
14
0
2
kõik augud puuduvad kaardilt peale 1
Pada 1 ja2
10
10
10
Pada 3 ja 4
11
11
11
Pada 5
14
14
6
5
2
1 auk väljaspool plokki
Pada 6
11
11
9
1
1
2 TÖÖ METOODIKA, LÄHTEANDMED
2.1 KIHINDI MUDELI KOOSTAMINE
2.1.1 Lähteandmed
Geoloogilised uuringuandmed jagunevad analüüsitud ja seega usaldusväärsemateks e. üldistavamateks ja mäeettevõtetes mõõdetud andmeteks. Metoodika valikul kasutasime kolme tüüpi uuringuandmeid: uuringuplokkide keskmised; uuringupuuraugud, mida kasutati põlevkivi varu ametlikus arvutuses ja mäeettevõtete puuraukude massiive, mis kirjeldavad kohalikku muutlikkust.
Käesoleva töö jaoks valiti ametlikena kasutatud aukude andmed, kuna nende põhjal koostatud mudelit on võimalik võrrelda praegu arvel oleva varu arvutusega.
Puuraukude ja andmepunktide andmed1 sisestatakse tabelite kujul ja seotakse geograafilise asupaigaga koordinaatsüsteemi abil. Põhilisteks suurusteks on järgmised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tunnused: puuraugu või punkti x koordinaat, y koordinaat, maapinna absoluutkõrgus ehk z koordinaat, kihtide ja kihindi lamamite ja lasumite absoluutkõrgused, kihtide ja kihindi paksused. Andmetega on võimalik teha arvutusi nii digitaalkaardi andmebaasist eraldi, kui ka MGIS-i sees. Mitmed arvutused, nagu interpoleerimine ja modelleerimine ning asukoha ja objekti kuju ning paigutusega seotud päringud, on võimalikud ainult kaardistustarkvaradega2.
Käesolevas töös kasutatakse nii puuraukude andmeid kui eelnevalt töödeldud geoloogilise uuringu andmeid. Eelnevalt töödeldud andmed moodustavad plokkide ja võrgustiku keskväärtused, mis esindavad 5 kuni 15 puurauku ja iseloomustavad keskmiselt seitsme ruutkilomeetri suurust ala. Need on saadud sarnaste väärtustega maavara geoloogilise uuringu andmete keskmiste arvutamisel geograafilise asupaiga järgi. Maardla on kaetud 375 keskväärtusega millest 100 tähistavad plokkide keskpunkte ja 275tk 4x4km võrgustiku keskpunkte (Joonis 2-3). Muutlikkuse ja uuringumetoodika hindamiseks sisaldavad viimased ka Oudova maardla andmeid Venemaal. Kaevandatud alade trendide analüüsiks koostati detailne mäetööde digitaalkaart. Selle alusel tehtud päringud võimaldavad uuringu- ja kaevandamisandmete võrdlust. Joonis 2-4 Põlevkivimaardla jagunemine kaeve ja uuringuväljadeks annab maardla olukorrast ülevaate. Joonis 2-5 Põlevkivi kaeveväljade praegune ja kaevandatud pindala näitab kaeveväljade hõlvatuse seisukorda.
Joonis 2‑3 Modelleerimismeetodi valikuks kasutatud geoloogiliste lähteplokkide ja Kattai võrgustiku kaart. Punkt ploki keskel märgib arvutatud ploki väärtuste asukohta kaardil. Võrgustik koosneb 4x4 km punktidest
Joonis 2‑4 Põlevkivimaardla jagunemine kaeve ja uuringuväljadeks
Joonis 2‑5 Põlevkivi kaeveväljade praegune ja kaevandatud pindala
2.2 Andmete interpoleerimine
Kuna uuritava ala andmestik paikneb ebakorrapäraselt, on korrapärase võrgustiku arvutamiseks vältimatu interpoleerimine. Selleks kasutatakse kas kauguskaalutud interpoleerimist, tasandamisega triangulatsiooni, naabrusalade genereerimist, trendipindade loomist nelja punkti põhjal või Krigingi meetodit. Kirjeldatavad interpoleerimismeetodid sisalduvad tarkvaras VerticalMapper.
Tasandamisega triangulatsiooni kasutatakse maapinna kõrguse modelleerimisel, kui ei ole teada, et mõõdetud punktid on kindlalt ekstreemumid. Samuti soovitatakse seda meetodit kasutada kihtide või lasundite kõrgus- ja paksusandmete interpoleerimist. Meetod seisneb selles, et kõik andmepunktid ühendatakse kolmnurkadega. Saadud ebakorrapäraste kolmnurkade võrgustik kujutab endast interpoleeritud pinda, mille maksimum- ja miinimumväärtused võivad ületada algandmete ekstreemumeid (Joonis 2-6). Omavahel seotakse kolmnurkadeks lähimad punktid. Kolmnurkadele paigutatakse korrapärane võrgustik mille väärtuste arvutamisel kasutatakse viienda järgu polünoomi.
Joonis 2‑6 Tasandamisega triangulatsioon. Interpoleeritud pind, mille maksimum- ja miinimumväärtused võivad ületada algandmete ekstreemumeid
Kauguskaalutud interpoleerimist kasutatakse pinnasekeemia, keskkonnaindikaatorite jt interpoleerimisel, mille puhul on vaja teada nähtuse trendi, aga mitte konkreetseid ekstreemumeid. Mida lähemal asuvad algandmete punktid interpoleeritavale väärtusele, seda rohkem nad seda mõjutavad, ehk seda sarnasemad on arvutatud punktid algandmetele.
Trendipinna loomist kvadrandipunktide ühendamisega kasutatakse tiheda ja regulaarse andmestiku korral, näiteks mõne teise genereeritud võrgustiku andmestiku interpoleerimisel. Loodav pind läbib kõiki algandmete punkte neid ületamata (Joonis 2-7). Ühendatakse neli lähimat punkti uue võrgustiku kvadrantidest ja punktile arvutatakse väärtus lähtuvalt punkte ühendavate joonte kaldenurkadest uue võrgustiku suhtes.
Joonis 2‑7 Trendipinna loomine nelja punkti ühendamisel. Loodav pind läbib kõik algandmete punktid neid ületamata
Naaberalade genereerimisel (Voronoi diagramm) genereeritakse iga algandme punkti ümber mõjuala mida mõjutavad naabruses asuvad punktid. Loodud andmed on lähedased algandmetele ja ühtlustase on väike.
Krigingi meetod on geostatistiline interpoleerimistehnika, mille puhul arvestatakse algandmete kaugust, variatsiooni ja suunda. Meetod on kõige rohkem arvutiressurssi nõudev, samuti on võimalik ette anda kõige rohkem arvutusparameetreid.
Sobiva meetodi valikul tuleb silmas pidada, et ideaalset interpoleerimismeetodit ei ole olemas ning kõik arvutavad ebakorrapäraste algandmete alusel korrapärase võrgustiku ja sellele sujuva pinna. Meetodi valikul arvestatakse tarkvaraga mida on võimalik kasutada ja võimalusega määrata kindlad interpoleerimisparameetrid. Maapinna kõrguste ja kihtide paksuste puhul soovitatakse kasutada triangulatsiooni (TIN) ja Voronoi diagrammi(NN). Kütteväärtuse ja pinnasekeemia interpoleerimisel kasutatakse kauguskaalutud interpoleerimist(IDW) ja Krigingi meetodit. Usaldusväärsete andmete puhul soovitatakse Voronoi diagrammi, triangulatsiooni ja nelja punkti võrgustikku. Vastupidisel juhul aga kauguskaalutud interpoleerimist ja Krigingi meetodit. Samuti sõltub valiku eelistus andmete geograafilise paigutuse ebaühtlusest ja jaotusest. Suurte andmemahtude puhul on oluline kriteerium ka arvutuskiirus. Nimetatud faktorid võtab kokku Tabel 2-4. Varjutatud read näitavad põlevkivi massiressursi arvutamiseks sobivaid kriteeriume ja meetodite tulpades olevad märgid näitavad neile sobivaid meetodeid. Antud juhul osutus sobivaimaks Voronoi diagrammi kasutamine kuna algandmeteks on juba subjektiivselt interpreteeritud plokkide keskväärtused ning maardla kohta genereeritud korrapärane 4x4 km tihedusega andmevõrk. Samas võib kasutada ka teisi kolme meetodit välja arvatud trendipinna loomist nelja punkti põhjal, mis sobib vaid usaldusväärse ja korrapärase võrgustiku interpoleerimiseks. Kuna nimetatud meetod on lihtsaim ning kiireim, siis on vanemate tarkvaraversioonide puhul just seda interpoleerimiseks kasutatud. Teistest meetoditest võiks antud juhul eelistada kauguskaalutud interpoleerimist, kuna ressursi arvutamisel on kasutatud subjektiivseid lähteandmeid mille vead ületavad selle meetodi andmete ühtlustamise suurust. Ühtlustatud andmed annavad aga maardla olukorrast selgema ülevaate ning võimaldavad interpoleerida väärtused ka maardla andmeteta äärealadele. On oluline teada, et interpoleerimismeetodid sisaldavad endas ka optimaalsete arvutusparameetrite määramist. Nende muutmine on mõttekas vaid katsetamise käigus. Ülevaadete koostamisel, nagu seda on põlevkiviressursi esialgne hindamine, on otstarbekas kasutada vaikimisi antavaid parameetreid. Näiteks toodud interpoleerimismeetodi valiku tabel (Tabel 2-4) soovitab põlevkivi massiressursi arvutamiseks kasutada naaberalade genereerimist. Maardla lihtsustatud esituseks ja andmeteta äärealade täitmiseks on aga soovitava kasutada kauguskaalutud interpoleerimist.
Tabel 2‑4 Interpoleerimismeetodite valikukriteeriumid. Varjutatud read näitavad põlevkivi massiressursi arvutamiseks sobivaid kriteeriume
Meetod
Kriteerium
Näide
Kaugus-kaalutud interpoleer-mine (IDW)
Tasan-damisega triangula-tsioon (TIN)
Naaberalade genereerimine, Voronoi diagramm (NN)
Trendipinna loomine nelja punkti põhjal
Krigingi meetod
Kõrgus
Kihi lasumiskõrgus, paksus
Pinnasekeemia
Kütteväärtus, mahumass
Usaldusväärsed andmed
Analüüsitud maavara geoloogilise uuringu andmed
Vähe usaldusväärsed andmed
Kuskilt juhuslikult saadud puuraukude andmed
Ühtlane paigutus
Uuringu ja ekspluatatsiooni puuraugud samal alal
Ebaühtlase tihedusega
Uuringu ja ekspluatatsiooni puuraugud naaberaladel
Korrapärane paigutus
Kattai 4x4 võrgustik
Joonduv jaotus
Puuraukude read mööda metsasihte
Puuraukude read mööda teid
Arvutuskiirus on oluline
Kogu puuraukude andmestik
Arvutuskiirus ei ole oluline
Plokkide keskmised andmed
Miinimum- ja maksimumväärtuste ületamine lubatud
Kõrgus, paksus
ei ole lubatud
Kaevandamisdünaamika, tehnoloogia, maapinna seisund
Ühtlustamine
Ploki keskmise kasutamine ploki iseloomustamisel
Valik
Massiressursi arvutamine
2
3
5
1
3
3 RESSURSSOLOOGILISED UURINGUD
Põlevkivi potentsiaalse ressursi arvutamiseks leitakse põlevkivikihindi maht, mass ja energia, millest on võimalik tuletada energeetilise kaubapõlevkivi kogus ja õliressurss.
Maardla andmebaas sisaldab 1000 usaldusväärset puurauku koos kõigi põlevkivikihtide ja vahekihtide paksuste ja kütteväärtuste andmetega. Kihtide mahu arvutamiseks interpoleeriti kihindi paksused Voronoi diagrammi (NN) meetodiga nimetatud punktides ja koostati visuaalseks kontrolliks mudel.
Interpoleerimismeetodi valikul juhinduti töö metoodilises osas toodud valikukriteeriumistest (Tabel 2-4). Kuna nii meetodeid, kriteeriume, kui ka eesmärke on palju, siis pole võimalik absoluutselt õige arvutusmooduse kasutamine. Iga operatsiooni jaoks sobiv meetod selgub arvutamise käigus. Analüüs näitas, et interpoleerimismeetodite arvutustulemuste erinevus massiressursi arvutamisel on kuni 5%, va trendipinna meetodi korral, kus erinevus on kuni 10%.
3.1 Ülevaatemudel
Järgnevad näited on koostatud ülevaate saamise eesmärgil tasandamisega triangulatsiooni ja plokkide keskpunktide andmeid kasutades, kuigi sama võiks teha ka teiste sobivate meetoditega (2.2, Andmete interpoleerimine). Joonis 3-8 näitab tasandamisega triangulatsiooni jaoks koostatud kolmnurkvõrgustikku, mis lähtub algandmete punktidest.
Joonis 3‑8 Näide: triangulatsiooni võrgustik *.tin failis
Kui võtta eelduseks, et põlevkivimaardla on uuringuväljade kogum Eesti alal, millest on lahutatud kaevandatud ala, siis moodustub kontuur, mida on kujutatud järgneval kaardil (Joonis 3-9). SQL3 päringuga ekstraheeriti saadud samapaksusaladest põlevkivikihindi ruumala, mis sisuliselt tähendab alade keskmise paksuste ja nende pindalade korrutamist.
Joonis 3‑9 Põlevkivikihindi paksus, m. Maardla piirini kärbitud samaväärtusalad võimaldavad arvutada põlevkivikihindi ruumala
Joonis 3‑10 Põlevkivikihindi (kihid A...F1) paksus h Balti põlevkivilevila kolmemõõtmelisel mudelil. Samapaksusjooned on tõmmatud 10 cm paksusintervalliga. Must ala mudelil tähistab kaevandatud ala
Mudeli põhjal koostatud graafik näitab millise paksusega ja kui suures ulatuses on põlevkivikihindit kaevandatud ja võimalik veel kaevandada. Enamus kaevandatud põlevkivikihindist oli 2,7...2,9 m paksune. Kihindi paksust kasutatakse argumendina majandusarvutustes.
Joonis 3‑11 Diagramm näitab kui suur maht (m3) põlevkivi lasub Balti põlevkivilevilas. Enamus allesolevast tootsast põlevkivikihindist on 2,7...2,9 m paksune
Kihindi sügavuse modelleerimine on vajalik allmaakaevanduste puhul varingute ja langatuste uurimiseks ning karjääride puhul puistangu ja veetaseme kirjeldamiseks. Kihindi lasumisügavust kasutatakse põlevkivi varu kaevandamisväärsuse hindamisel.
Joonis 3‑12 Põlevkivikihi F1 lasumisügavuse kaart ja mudel, arvutatuna 4x4, plokkide keskväärtuste ja karjääride tehnokaardiandmete võrgustiku järgi
Põlevkivikihindi energiatootluse interpoleerimine ja arvutamine on vajalik energiaressursi arvutamiseks. Analoogiliselt eelnevaga koostati mudel (Joonis 3-13 ja Joonis 3-14) ja saadi esialgsed tulemused.
Joonis 3‑13 Õliressurss põlevkivis maavara geoloogilise uuringuga kaetud alal, t/m2
Joonis 3‑14 Põlevkivi energiatootlus, GJ/m2. Eesti- Vene piiri taha jääv levila on põlevkivi kütteväärtuse erineva käsitluse tõttu samaväärtusjoontest eraldatud. Välja on lõigatud kaevandatud alad
Tulemusteks on põlevkivienergia ressurssi iseloomustavad graafikud, mis näitavad kui suurel alal ja millistes energiatootluse vahemikes põlevkivi lasub (Joonis 3-15 ja Joonis 3-16). Põlevkiviõliressurssi iseloomustavad Joonis 3-17 ja Joonis 3-18)
Joonis 3‑15 Põlevkivi ressurss tuh. m2 energiatootluse 5 GJ/m2 vahemikes
Joonis 3‑16 Põlevkivi ressurss tuh. m2 energiatootluse kolmes vahemikus
Metoodika on uuringutes jätkuvas kasutuses, mistõttu piirdutakse vaid esialgsete, üldiste tulemuste avaldamisega.
Joonis 3‑17 Põlevkiviõli ressurss tuhandetes tonnides õlitootluse vahemikes
Joonis 3‑18 Põlevkiviõli ressurss õlitootluse vahemikes, tuh m2
3.2 Täpsustatud mudel
Eelneva põhjal valiti modelleerimismeetodiks Voronoi diagramm, e. naabrusalade genereerimise meetod. Andmemassiivist valiti välja 1000 puurauku, mille alusel moodustati, optimaalseks osutunud 48500 andmepunkti. Iga saadud punkt esindab 10ha suurust ala. Tihedama võrgustikuga ei osutunud enam võimalikuks tingimuslausetega arvutused. Suurte andmemahtude tõttu osutus mitmete etappide andmete sisestamisvigade otsing kõige aeganõudvamaks tegevuseks.
Iga põlevkivikihi ja paevahekihi kohta genereeriti eraldi võrgustik. Saadud võrgupunktidele arvutati ametlikku metoodikat kasutades mahumass (t/m3) ja massitootlus (t/m2) ning energiatootlus (GJ/m2). Arvutatud väärtuste alusel genereeritakse uued võrgustikud, mis koos moodustavadki maardla andmemudeli (Joonis 3-19). Mudeli peamine kasutusala on info esitamine etteantud punkti, joone või kontuuri kohta. Näidetena on toodud Joonis 3-19 Massitootluse jaotus põlevkivimaardlas ja lisas olevad tabelid. Tabel 7-16 Uuringuplokkides olev varu AF1 kihindis, arvutatud täpsustatud mudeli järgi, Tabel 7-17 Uuringuplokkidel olevad looduskaitsealad ja nende alla jääv varu, Tabel 7-18 Looduskaitsealad ja nende alla jääv varu uuringuplokkidel, Tabel 7-19 Looduskaitsealade varu, klassifitseeritud, Tabel 7-20 Uuringuplokkide varu, klassifitseeritud ja Tabel 7-21 Looduskaitsekategooriate järgi klassifitseeritud varu.
Joonis 3‑19 Massitootluse jaotus põlevkivimaardlas, uuringuplokkide kontuuride sees
4 KESKKONNAKAITSELISED KAEVANDAMISPIIRANGUD
4.1 Keskkonnamõju hindamise eesmärk
Keskkonnamõju hindamine on protsess, mille eesmärk on selgitada, kirjeldada ja hinnata põlevkivi kaevandamise eeldatavat mõju keskkonnale ning leida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ja sobivaim lahendusvariant kavandatava tegevuse elluviimiseks.
Keskkonnamõju hindamise üldisem eesmärk hetkel on teadaoleva informatsiooni põhjal olemasolevates põlevkivibasseini looduslikes tingimustes koostada parim võimalik looduskaitse alade kategoriseerimine. Arvestades sealjuures piirkondlike ressursside (elukvaliteet, looduslikud tingimused jm) kasutatamist selliselt, et loodav heaolu (majanduslik kasu, loodus- ja kultuuriväärtuste säilimine) oleks maksimaalne.
Viimasel ajal on päevakorda tõusnud arutlused maavarade kaevandamisest kaitstavatel ja nendega piirnevatel aladel. Mäendus- ja looduskaitsespetsialistid peaksid erinevate olukordade puhul saavutama mõlemaid pooli rahuldava kokkuleppe võimalikuks põlevkivi kaevandamiseks kaitsealadel või nende läheduses. Oluline on omavaheline koostöö, mis praegu peaaegu puudub. Maavara kaevandaja võib omada olulist rolli kaitseväärtuste väljatöötamisel: toetada loodusobjektide ja ökosüsteemide kaitsmist ning kasu tuua majanduslikus ja sotsiaalses sfääris.
4.2 Keskkonnamõju hindamise metoodika
Keskkonnamõju hindamise protseduur on maailmas aastakümnete jooksul välja kujunenud suhteliselt standardne protsess (Phillips, 2001). Samal ajal on protsessi sees kasutatavate metoodikate valik äärmiselt lai, väidetavalt on olemas sadu KMH metoodikaid. Käesolevas töös järgiti Eesti sellealast metoodikat ning rakendati keskkonnaekspertide ja omavalitsuste kogemusi strateegiliste keskkonnamõjude hindamise valdkonnas.
Projekti raames teostatud KMH saab jagada järgmisteks etappideks:
keskkonnaülevaate koostamine, lähteandmete kogumine, analüüs ja süstematiseerimine.
olemasoleva situatsiooni kirjeldus.
kaartide vormistamine. Tähtsamate mõjufaktorite väljaselgitamine, nende süvendatud käsitlemine.
piirkonna looduskeskkonna ja seda mõjutavate tegurite analüüs.
alternatiivsete arengustsenaariumite, arengumudelite ja planeerimise ettepanekute keskkonnamõjude hindamine.
Põlevkivi kaevandamise ja kaitstavate loodusobjektide spetsialistide huvide võimalikud puutekohad:
Kaitstavate objektide puutumatus: looduskaitse väärtuste ja nende puutumatuse arvestamine.
Maksimaalne tulu ja minimaalne mõju: kaevandamine võiks anda maksimaalset majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakaitselist tulu ning vähendama miinimumini kaevandamisest tulenevat negatiivset keskkonnakaitselist ja sotsiaalset mõju kaitsealal või selle läheduses.
Erinevate väärtussüsteemide arvestamine: majandushuvid peaksid arvestama loodus- ja keskkonnakaitselisi huve.
Avatus: kaevandajate ja looduskaitsjate koostöö peaks rajanema läbipaistvusel, usaldusel, tähtaegadest kinnipidamisel ja aususel, samuti tuleb loodus- või keskkonnakaitse organisatsioone informeerida kaevandustegevuse arendamisest.
Kaalutlused: põlevkivi kaevanduste avamine-sulgemine ja kaevandusmooduste uuenduste informatsioon.
Piisavad varud ja keskkonnasäästlikud tehnoloogiad: konfliktaladel varu kuulutamine mittekaevandatavaks või kasutada keskkonnasõbraliku tehnoloogiat. Eeldab sobivate eeskirjade, kehtiva looduskaitselise arengukava, konfliktalade lahendusprotseduuride ja varajase mäetööstusliku arengusuundade informatsiooni olemasolu.
Praktiline külg: maakasutusel arvestada teaduse ja tehnoloogia uuendusi, piirieraldiste kokkuleppeid, riskifaktoreid, keskkonna- ja sotsiaalsfääri tingimusi.
Sõltumatu arvustus: mõlema osapoole avatus sõltumatuks arvustuseks.
Ainulaadsuse tunnustamine: iga kaitstav loodusobjekt ja kaevandamismoodus on erinev. Mäendus- ja looduskaitsespetsialistide koostöö peab arvestama kaevandamis- ja looduskaitseaspektide ainulaadsust ning käsitlema iga üksikjuhtumit eraldi.
Eesti põlevkivibasseinis on erineva kaitstusega reguleeritud alad, mis kannavad sarnaseid eesmärke. Projekti käigus on loodud GIS´i andmebaas looduskaitsealade kategoriseerimise kohta. Antud andmebaas etendab endas analüütilist abivahendit tegevuse planeerimisel lähtudes looduskaitselistest piirangutest.
4.3 Looduskaitsealade määratlemise alused
Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) määratluses looduskaitseala jäetakse osaliselt või tervenisti seaduste või mõne muu efektiivse võimalusega ümbritseva looduse kaitsmise eesmärgil aktiivsest kasutusest välja. Antud lähenemine on laiahaardeline ning viitab erinevate kaitsestaatuste rohkusele põlevkivibasseinis. Oluline informatsioon erinevate alade kohta saadi Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Loodusbüroost Eesti Looduse Infosüsteemi Looduskaitseregistrist (EELIS) 31 MapInfo kaardikihina. Eesmärk oli saadud laiaulatusliku informatsiooni põhjal analüüsida erinevate looduskaitsealade sisu ja eesmärke ning nende alade kategoriseerimine kaevandamise seisukohalt.
Meetodid:
Uuritav ala – uuritav ala haarab Eesti põlevkivibasseini
Andmete kogumine – MapInfo formaadis saadud kaardikihtide andmed korrastati projekti vajadustele vastavaks ning koostati lisaks 20 kaardikihti.
Andmete piiratus – kaardikihtide vastuolulisus. Osa informatsiooni oli esitatud punktobjektidena ja osa polügoonidena. Erinevused andmete formaadis võivad põhjustada raskusi mõningate ruumianalüüside ja erinevate alade võrdluste tegemisel. Kategoriseerida erinevaid kaitsekorraldusi oli samuti raske, sest need erinesid sageli oma ulatuse ja eesmärkide poolest.
Atribuutandmed - iga ala kohta tagati ühtlustatult koostatud atribuutandmestik, mis võimaldab mõista iga ala looduse eripära ja teha võrdlusi erinevate kaitsealade vahel. Informatsioon järgnevates kategooriates on saadaval kõigi andmebaasi salvestatud kaitsealade kohta (Tabel 7-13 Kaitsealade andmestik ja kategoriseerimine).
Nimi
Kategooria (loodushoiuala, rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala)
Pindala
Kaitseala loomise aluseks olev dokument
Spetsiifilised regulatsioonid - rida regulatsioonide kategooriaid et mõista nende kaitsestaatust ja kaitse-eesmärki.
Kaevandamise keelustamine/lubamine/piirangud
Puutumatu looduse häirimise piiramine: liikumine, puudutamine, puutumatu looduse paikade (pesitsemise, toitumise, poegimise) ja/või liikide tülitamine
Uurimise piirangud
Inimese ligipääsu keelud/piirangud
IUCN-i kaitsekategooriad: Rahvusvaheline Looduskaitseliit on loonud oma klassifikatsioonisüsteemi lähtudes alade korraldamise alustest. Kaitsekategooriad on järgnevad:
I Range kaitstusega (puutumatu loodusega alad, range looduskaitseala)
II Ökosüsteemi säilitamine ja rekreatsioon (rahvuspark)
III Loodusmälestiste säilitamine
IV Säilitamine läbi aktiivse korraldamise (elupaiga/liigi korraldamise ala)
V Maastiku/merestiku säilitamine ja piirangud
VI Ökosüsteemide säästlik kasutamine
Kaardikihid – koostatud on viis kategooriate kaarti: I, II, III, IV ja koondkaart, mis kajastab maakasutust suunavaid looduskaitselisi tingimusi. Kaardile on kantud kaitstavad alad - olemasolevad looduskaitsealad, linnuhoiualad, Ramsari alad. Näidatud on ka tehiskeskkonda iseloomustavad tehnilised infrastruktuurid.
4.4 Kaitsealad
Eesti põlevkivibasseinis on 25 loodushoiuala, 8 looduskaitseala, 13 maastikukaitseala ning 3 kaitsealust parki, kusjuures peaaegu pooltel on vana või alles uuendamisel kaitse-eeskiri. 15 kaitsealal on olemas Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud kaasajastatud kaitse-eeskiri. Nende kaitsealade piirikirjeldused ja majandustegevuse kitsendused erinevate vööndite kaupa on määratud kaitstavate loodusobjektide seaduse alusel.
Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja/või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. Kaitsealade tüübid on rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala ja programmiala.
Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspark jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Rahvuspark on küllalt suur territoorium, kus mitmesuguse rangusega piirangud peavad tagama kaitstavate loodusharulduste ja liikide säilimise. Teiselt poolt on rahvuspargil loodust tutvustav ja üldhariduslik roll. Lahemaa Rahvuspark (64 400 ha) loodi 1971. a. ning asub põlevkivibasseini lääneosas.
Looduskaitseala on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala jaotatakse loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
Maastikukaitseala (looduspark) on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
Programmiala on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala piires asuvad kaitsealad säilitavad oma õigusliku staatuse.
Kaitsealadel jaguneb kogu maa- ja veeala kaitse-eeskirjas sätestatult eri kaitsekorraga osadeks. Kaitsealavööndi tüübid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ja programmiala üldvöönd. Kaitsealavööndites rakendatavad kitsendused ja kohustused kehtestatakse kas täielikult või osaliselt, kas püsivalt või ajutiselt ning need sätestatakse kaitse-eeskirjas.
Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
Loodusreservaadis on keelatud:
igasugune majandustegevus ning loodusvarade kasutamine
inimeste viibimine, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel.
Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena.
Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on sihtkaitsevööndis ühe punktina keelatud:
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine.
Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajaliku või seda objekti mittekahjustava tegevusena võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada:
olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd
metsakoosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile
marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste kasutamist
jahipidamist ja ulukite arvukuse reguleerimist
kalapüüki
tee, liinirajatise ja tootmisega mitteseotud ehitise rajamist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja nende hooldustöid
tegevust poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks.
Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud:
veekogude vee taseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine
maavarade ja maa-ainese kaevandamine jne.
Piiranguvööndis kustutatakse loodusvarade tarbimisvarud või viiakse need kaitseeeskirjaga määratud kasutamise piiridesse.
Programmiala üldvöönd on maa- või veeala, mis luuakse eesmärgil siduda loodusreservaadid, sihtkaitsevööndid ja piiranguvööndid terviklikuks programmialaks.
Kaitstavad loodusüksikobjektid
Põlevkivibasseinis on 57 kaitstavat looduse üksik- või ürglooduseobjekti, mis võivad olla teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega: puu, rändrahn, karstivorm, paljand, allikas jne. Objekti kaitse alla võtmisega moodustub selle ümber 50 m raadiusega piiranguvöönd, milles ei tohi majandusliku tegevusega kahjustada objekti.
Tingimused kaitstava üksikobjekti kaitseks:
üksikobjekti mis tahes kahjustamine on keelatud
üksikobjekti seisundit või ilmet mõjutava töö teostamine on lubatud üksikobjekti valitseja nõusolekul
kinnisasja omanik on kohustatud hoolt kandma üksikobjekti seisundi ja selle ümbruse korrastamise eest
üksikobjekti kaitse alla võtmise otsusega moodustub selle ümber kuni 50 meetri kauguseni piiranguvöönd.
Liigikaitse
Põlevkivibasseinis on kaitse alla on võetud 12 linnu-, looma- ja 38 taimeliiki.
Tabel 4‑5 I kategooria kaitsealused liigid põlevkivibasseinis
Taimed
harilik kobarpea Ligularia sibirica
lehitu pisikäpp Epipogium aphyllum
Loomad
Must toonekurg Ciconia nigra
Väike konnakotkas Aquila pomarina
Rabapüü Lagopus lagopus
Kaljukotkas Aquila chrysaëtos
Lendorav Pteromys volans
Merikotkas Haliaëtus albicilla
Kalakotkas Pandion haliaëtus
I kategooria kaitsealuste liikide [Kukk, 1995] isendite ning nende elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras välja antud loata on keelatud I kategooria kaitsealuste liikide uurimine, märgistamine, elutingimuste parandamine, loodusest eemaldamine, paljundamine, pidamine ja kasvatamine tehistingimustes ning loomade sigimis- ja pesitsuspaikades pildistamine, filmimine ja häälte salvestamine. I kategooria kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, kui objekt võib selle tagajärjel ohtu sattuda.
Tabel 4‑6 II kategooria kaitsealused liigid põlevkivibasseinis
Taimed
Väike käopõll
Kõdukorallpuu
Liivesparsett
Kaunis kuldking
Kärbesõis
Eesti soojumikas
Koldjas selaginell
Laanekannike
Sookäpp
Villtulikas
Soohiilakas
Russowi sõrmkäpp
Vesilobeelia
Mägiseahernes
Paluliivkann
Laialehine nestik
Tume nokkhein
Väike vesikupp
Ida võsalill
Loomad
Mudakonn
Metsis
Rohunepp
Sookurg
Nahkhiired
II kategooria kaitsealuste taimede [Kukk, 1995] korjamine ning tehingud nendega on keelatud. Ka on keelatud nende kasvukohtade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kohas. II kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, pidamine, tapmine, loomi ohustav häirimine ja tehingud nendega on keelatud. Keelatud on nende sigimis- ja muude püsielupaikade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist nimetatud alal. Teabe avalikustamine on keelatud, kui selle teatavakssaamine võib põhjustada objekti kahjustamist. Säilimise tagamiseks võidakse moodustada looduskaitseala.
III kategooria kaitsealused liigid põlevkivibasseinis
Keelatud on III kategooria kaitsealuste taimede [Kukk, 1995] kasvukohtade kahjustamine, taimede loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kasvukohas, ja tehingud nendega.
Tabel 4‑7 III kategooria kaitsealused liigid põlevkivibasseinis
Taimed
Roomav öövilge
Künnapuu
Aaskarukell
Laialehine neiuvaip
Suur käopõll
Kuradi sõrmkäpp
Harilik näsiniin
Vööthuulsõrmkäpp
Kahelehine käokeel
Karulauk
Pruunikas pesajuur
Soo neiuvaip
Siberi võhumõõk
Karukold
Nõmmvareskold
Harilik ungurkold
Ramsari alad
Ramsari ala staatuse sätestab rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsiooni ratifitseerimise seadus, mis on vastu võetud Riigikogu poolt 1993. aastal. Ramsari konventsioon kehtib rahvusvahelise tähtsusega märgalade kohta. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli ja seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Kõik liitunud riigid peavad võtma kasutusele meetmed märgalade kaitseks.
Rahvusvahelise tähtsusega märgala on looduskaitseala. Ramsari aladel, mis jäävad kaitsealadele, kehtib vastava kaitseala kaitse-eeskiri. Lisapiirangud Ramsari aladel ei ole. Üldiseks tingimuseks on - mitte kavandada Ramsari aladel tegevusi, mis võivad halvendada nende soodsat loodusseisundit.
Linnuhoiualad
Linnuhoiualad ehk rahvusvahelise tähtsusega linnualade (IBA) programm on ülemaailmne initsiatiiv, mille eesmärk on maailma linnustiku kaitseks vajaliku võrgustiku loomine ja nendel linnustiku kaitse tagamine. Linnuhoiualade režiim sätestatakse uue looduskaitseseadusega, mis on praegu ettevalmistamisel. Konkreetsele linnuhoiualale režiimide kehtestamine eeldab avalikustamist ja läbirääkimisi maaomanikega.
Natura 2000
Liitumine üle-euroopalise looduskaitsealade võrgustikuga Natura 2000 tähendab Ida-Virumaa jaoks eelvaliku järgi üheksateistkümne loodus- ja linnuhoiuala tekkimist.
Natura 2000 eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Praegu kaitsmata, aga Euroopa seisukohast olulisi elupaigatüüpe või liikide elupaiku hakkavad tulevikus kaitsma hoiualad, mille kaitserežiim on oluliselt leebem Eesti traditsioonilisest kaitsealarežiimist.
Metsise mänguasurkonnad võivadki hoiualade loomisel kõige suuremaks probleemiks osutuda, sest linnuhoiualadena seavad need inimtegevusele arvestatavad piirangud.
Loodus- ja linnuhoiualad: Muraka, Puhatu, Agusalu (kõigis metsis, metsakooslused ja sooalad), Struuga (pesitsevad ja läbirändel veelinnud), Sirtsi (I kategooria kaitsealune liik), Selisoo (kaitsealused linnuliigid), Laevasoo (kaitsealused linnuliigid).
Loodushoiualad: Udria (pangametsakooslused, kivikülv), Ontika (pangametsa sihtkaitsevöönd), Aseri (klindialune looduskaitseala), Smolnitsa (luitestik ja taimekooslused), Järvevälja (luitestik), Paadenurme, Mustajõe, Punasoo (I kategooria kaitsealused liigid), Mäetaguse (tammik), Kõrkküla, Uikala (kaitsealune liik), Metsküla (putuka kasvukoht).
4.5 Põlevkivi kaevandamine
Põlevkivi kaevandamisel sõltub mõju keskkonnale kaevandamise moodusest ja viisist. Avakaevandamisel on üheks oluliseks küsimuseks maakasutus ja sellega seonduvad probleemid, kaevandatakse kui kihindi lasumissügavus on kuni 30 m ja ala on metsastunud-soostunud (Narva ja Aidu karjäär). Avakaevandamise mõju keskkonnale:
kihid pööratakse segi
kivimite struktuur muutub
veerežiim muutub.
Allmaakaevandamise mõju keskkonnale [Reinsalu, Toomik, Valgma, 2002] võrreldes avakaevandamisega on erinev:
kivimite osaline purunemine
tekivad lõhed
veerežiimi muutus
maapind vajub (2 cm ... ~2 m)
Vastavalt eelpool toodule ja ekspertmeetodile tuginedes jaotati kaitstavad alad vastavalt põlevkivi varule nelja kategooriasse:
Tabel 4‑8 Nelja kategooriasse jaotatud kaitstavad alad
I kategooria
kategooriline keeld kaevandamiseks (ava- ja allmaakaevandamine) pealiskorras, varu kustutatakse registrist
II kategooria
kaevandamine on võimalik kokkuleppel haldaja või teiste pädevate isikutega, ja/või nende poolt seatud tingimustel; varu kaevandamisväärsuse kategooriat (aktiivne, passiivne) ei muudeta (piiranguvööndid)
III kategooria
kaevandamine on lubatud kooskõlastusega kui ei kahjustata kaitstavat ala või üksikobjekti
IV kategooria
kaevandamine on lubatud kooskõlastuseta, kuna objekt ei oma enam kaitsealust väärtust
Alljärgnevas tabelis (Tabel 4-9) on kaevandamismoodused ja meiepoolsed kaitstavad objektid kategooriate kaupa kokku sobitatud. Keskkonnasõbralik tööstus on kulukas kui alguses pole keskkonnaga arvestatud. Isegi kui kõikjal õnnestuks rakendada kõige säästvamaid tehnoloogiaid (Tabel 4-10) ei oleks saastumine absoluutselt välistatud. Ka suhteliselt keskkonnasõbralik tootmine annab suure mahu korral suure saastamise. Tootmise laienemist piiravad tegelikult ressursid. Tööstusliku tootmise kasvu piirajaks osutuvad tooraine varud. Ei saa tootmist laiendada kui toorainet ei jätku.
Tabel 4‑9 Kaitstavate alade kategooriate vastavus kaevandamismoodusele
Kategooria
Allmaakaevandamine
Avakaevandamine
I
kehtib kategooriline keeld maavara kaevandamiseks; põlevkivivaru kustutatakse registrist
II
kaevandamine on võimalik
kokkuleppel haldajaga või teiste
pädevate isikutega, ja/või nende poolt
seatud tingimustel; varu
kaevandamisväärsuse kategooriat
(aktiivne, passiivne) ei muudeta
Kehtib keeld kaevandamiseks,
varu passiivseks
III
kaevandamine on lubatud
kooskõlastamisega kui ei kahjustata
kaitstavat ala või üksikobjekti
kaevandamine on lubatud kokkuleppel haldajaga või teiste pädevate isikutega, ja/või nende poolt seatud tingimustel
IV
kaevandamine on lubatud
kooskõlastuseta, kuna objekt ei oma
enam kaitsealust väärtust.
kaevandamine on lubatud
kooskõlastusega
Tabel 4‑10 Kaevandamise viisi, tehnoloogia vastavus kaitsealade kategooriatele [**Toomik, 1999]
Kaevandamise
viis
Kaevan-
damise
tehno-
loogia**
Pinnareljeef**
Maksi-maalne vajumine**
Langatus-
nõlva
kalde-
nurk**
Kate-gooria
Lank-
kaevan-damine
Ruumtervik-kaevanda-
mine
Deformeeritud, kergelt lainjas, stabiilne
0,6-0,7
2-6
IV
Käsilaava
Deformeeritud, lainjas, stabiilne
0,8-0,9
2-7
IV
Kombaini-
laava
Deformeeritud, lainjas, stabiilne
<1,0
4-7
IV
Kamber-
kaevan-damine
Lühiajalise hoidmisega
Deformeerimata, tasane, ebastabiilne, stiihilised vajumised
1,5-1,7*
4-11*
III, IV
Püsiva
hoidmisega
Deformeerimata, tasane, stabiilne
0,02
0
II, III
*iseeneslik vajumine
4.6 Tsoneeringu sõlmpunktid ja maastikuanalüüs
Lähtuvalt põlevkivibasseinist määratleti kategoriseerimisel peamised kaitsesalad (I kategooria-tähistatud punasega, II kategooria-heleroheline, III kategooria-helesinine, IV kategooria-lilla), samuti muudest põhifunktsioonidest tulenevad olulised alad, põlevkivi varuplokid-tumesinine (Joonis 4-20). Vastavalt eeltoodule paiknevad põlevkivibasseinis valdavalt I kategooria (16) kaitsealad, oluliselt vähem on II ja III kategooria kaitsealused alasid. Kahe viimase kategooria puhul on põlevkivi kaevandamine võimalik leides kompromissi kaevandamiseks ja kaitsmiseks, kusjuures ilmselt osa põlevkivi varust on keskkonnapiirangu all tinglikult.
Joonis 4‑20 Tsoneeritud põlevkivimaardla
4.7 Kokkuvõte ja soovitused
Antud andmebaas on esimene katse organiseerida ja ruumiliselt esitada erinevaid kaitsealasid ja piiranguid põlevkivibasseinis.
Andmebaas ei ole lõplik, vaid pidevalt uuenev, kuna regulatsioonid muutuvad, kaitsealasid tuleb tulevikus juurde.
Antud andmebaas demonstreerib koostööd kaitsealade kohta käiva info kogumisest, salvestamisest ja kujutamisest.
Edaspidine andmebaasi korrastamine ja edendamine võimaldab huvitatud osapooltel paremini hinnata põlevkivibasseini kaitstust, aga ka kaevandamisega seotud küsimusi.
Analüüsides ja graafiliselt infot esitades on näha, kus kaitsemeetmed osaliselt kattuvad.
Ühendades teiste kihtidega, GIS-I andmebaas on heaks abivahendiks uute kaitsealade või kaevanduste planeerimisel.
Oluliseim osa keskkonnamõju hindamise tööst seisnes alternatiivide (arengusuunad, maakasutusettepanekud) pidevas hindamises, leevendavate meetmete väljatöötamises, täpsustavate tingimuste fikseerimises ning täiendavate alternatiivide väljatöötamises planeeringuprotsessi maakasutuse strateegia kujunemise ning maakasutusplaani koostamise etapis.
Parema ülevaate saamiseks planeeringu ettepaneku ja osade analüüsitud alternatiivide keskkonnamõjudest on keskkonnamõjusid käsitlevad lõigud esitatud läbi kogu koostatud dokumendi vastavalt üldisele struktuurile.
Maakasutuse arendamisel ning kavandamisel tuleb arvestada keskkonna- ja kaevandamise tingimusi kui ka kehtivaid seadusi ning teisi õigusakte.
Maakasutusega määratakse tingimused:
väärtuslike maastike säilimiseks
kõrge loodusväärtusega maa-alade kasutamiseks
väärtustatud loodusalade ja inimtegevuse mõjutusel tekkivate konfliktide vähendamiseks või leevendamiseks.
Maastike säilimiseks määratud üldised kasutustingimused on edaspidi aluseks arendus- ja majandustegevuse korraldamisel kaitstavatel aladel. Täpsemad kasutustingimused määratakse detailsemate rakendusvahenditega (planeeringud, kavad, projektid).
Tänapäeva looduskaitses on olulisel kohal biosfääri kaitse, nii liikide tasakaaluliste koosluste kui üksikute liikide kaitse. Looduslikud ökosüsteemid on välja kujunenud pikaajalise konkurentsitiheda arengu tulemusena. Keskkonnakaitse seab endale mitmeid eesmärke. Kaheldamatult on üks nendest inimese eluks ja tegevuseks sobivate tingimuste säilitamine. Ehkki inimene vaatab loodusele oma liigi seisukohast on keskkonnakaitse teiseks oluliseks eesmärgiks hoolitsus liikide säilimise eest. Üldisemate soovituste arvestamine aitab tagada keskkonda säästva arengu, kuid nende kohustuslikuks muutumine saab toimuda alles järgnevates etappides, so alamate planeeringute või majanduskavade kehtestamisel.
5 MAARDLA RAJONEERIMINE
5.1 Maardla tehnoloogiline rajoneerimine
Maardla tehnoloogiline rajoneerimine tähendab maardla jaotamist kaevandamismooduse ja –viisi kasutatavuse alusel. Rajoneerimine kaevandamismooduse alusel tähendab maardla jaotamist alaks, kus tehniliselt on võimalik kasutada avakaevandamist kui majanduslikult ja mäenduslikult soodsaimat moodust. Põlevkivi on Eestis ainukene maavara, mille suhtes on võimalik rääkida alast, kus eelistatum on allmaakaevandamine. Allmaakaevandamisel on võimalik kasutada mitmeid kaevandamisviise, mis põlevkivi puhul jaotuvad kaasajal tinglikult kamber- ja lankkaevandamiseks. Nende kaevandamisviiside oluline erinevus seisneb lae (lamami, katendi) käitluses ja sellest tulenevas toimes põlevkivi peal lasuvatele kivimitele ja maapinnale. Maardla jaotamine kaevandamisviiside alusel kuulub tehnoloogilise rajoneerimise valdkonda. Tehnoloogilise rajoneerimise mõjurid on geoloogilised ja geograafilised [Reinsalu, 1998].
Geoloogilised
lasumus: lasumi (katend) ja lasundi paksus, nende ja lamami kooslus, mis määravad avamis- ja kaevandamisviisi ning -seadmed ja rikastamisviisi.
maardla liigendatus ja häiritus lasumisriketega ja karstivöönditega, mis määrab maardla jaotamise kaeveväljadeks, väljade avamis-, tihti ka kaevandamisviisi.
maavara omadused, millest tingituna võib maardla jaotada erineva kasutusalaga maavara väljadeks näiteks õli- ja küttekivi väljadeks
veerohkus.
Geograafilised
kaugus veoteedest
asustus, mis mõjutab tugevalt kaevandamismooduse (ava- või allmaakaevandamine) ja kaevandamisviisi (maa varistamise või säilitamisega, lõhketöödega või ilma), rekultiveerimise suuna jms valikut.
hüdroloogiline olukord, mis nõuab kaevandamisel erinevat veevarustust ja -ärastust, samuti kaevandusvee puhastamist.
Tehnoloogiline rajoneerimine lähtub kaevandamise tehnoloogia võimalustest, selle vastavusest mäendustingimustele. Iga kaevandamise tehnoloogia on parim mingi kindla mäendustingimuste kogumi puhul. Näiteks avakaevandamine on otstarbekas kuni maavaralasundi ja katendi piirsuhteni (piirkatenditegurini), põlevkivi kamberkaevandamine (kaevandustes) on kasutatav põhilae ja kihindi küllaldase paksuse puhul, lae langetamisega kaevandamine on võimalik vaid maavara piisava lasumissügavuse korral (sel juhul on maapinna muutused talutavad) jne. Selliste tingimuste näitena on tabelis (Tabel 5-11) toodud Balti põlevkivilevilal kasutatavate kaevandamismooduste, -viiside ja -tehnoloogiate kasutamisalasid iseloomustavate mäendustingimuste tunnuste rajad.
Näiteks jaotades Balti põlevkivilevila või Eesti maardla tabelis (Tabel 5-11) esitatud piirväärtuste alusel eri tehnoloogiate kasutamise aladeks, ongi tehtud esimene samm tehnoloogilise rajoneerimise teel. Teise sammuna oleks soovitav ühildada moodustunud alade piirid suuremate tektooniliste rikkevöönditega selleks, et rajoneerimisel kujunevad kaeveväljad oleksid ekspluateeritavad võimalikult ühe tehnoloogiaga. Kolmandaks suhteliselt hõlpsasti teostatavaks sammuks oleks maaviljelusalade tähistamine ja asustustiheduse hindamine, et selle teabe alusel võtta vastu otsus maardla jaotamisest kaevandus- ja karjääriväljadeks. Selline tegevus on suhteliselt lihtne, kui on olemas küllaldane geoloogiline teave.
Tabel 5‑11 Tehnoloogilise rajoneerimise lähteandmed Balti põlevkivilevilal
Kaevandamismoodus, -viis või
Mäendustingimuste rajad
-tehnoloogia
Lasumis-sügavus m
Kihindi paksus m
Paelae vähim
paksus m
A. Allmaakaevandamine
Kamberkaevandamine:
lae hoidmisega
10...80
2,5...3,4
> 10
lae langetamisega*
31...70
2,5...3,3
>10
Kamberlaava**
> 50
1,65...2,5
> 25
Lankkaevandamine:
A-C kihtide kombainväljamine
> 5
1,4...1,65
> 5
kogu kihindi lõhkeraimamine***
> 50
1,6...1,9
> 25
Paekatendi suurim paksus, m
B. Avakaevandamine
Vaalkaevandamine, draglainid:
EŠ 10.60 või EŠ 10.70
< 12
piirangud pole
EŠ 15.90
16...27
„
EŠ 30.120
20...37
„
* On kasutatud Ahtme kaevanduses ja katsetatud Viru kaevanduses; praegu ei kasutata.
** Kasutatakse Oudova maardlas, Eestis pole katsetatud.
*** On katsetatud Oudova maardlas, Eestis mitte.
**** Eestis pole katsetatud, kuid on kasutusel analoogilistes lavamaardlates.
Juhul kui maardlas on selliste mäendustingimustega alasid, mille jaoks puudub reaalne kaevandamistehnoloogia, tekib kahtlus selle ala maavara tehnoloogilise tootmisväärsuse suhtes. Kerkib küsimus, kui kõrge on maardla selle osa maavara tehnoloogiline usaldatavus. Tehnoloogilist usaldatavust mõõdab tegur, mis näitab tõenäosust, et projekteeritavat kaevandamistehnoloogiat kasutades maavara üldse kätte saab. Kuna autor ei ole erialakirjanduses kohanud tehnoloogilise usaldatavuse sellist käsitlust, siis võib tabelis (Tabel 5-12) toodud tegureid võtta kui soovituslikke.
Tabel 5‑12 Maavaravaru tehnoloogiline usaldatavus
Kaevandamistehnoloogia evitatus
Usaldustegur
Tehnoloogia
on evitatud analoogilistes tingimustes
0,8...1,0
on tööstuskatsetusel samas ettevõttes või analoogilistes tingimustes
0,5...0,8
on projekteerimis- või katsetusjärgus
0,3...0,5
puudub
0...0,3
Tehnoloogilist usaldustegurit tuleb kasutada hõlvamata levila või maardla või selle osa maavaravaru tõenäolise mahu hindamiseks analoogiliselt, koos või eraldi maavara geoloogilise usaldusteguriga.
5.2 Maardla majanduslik rajoneerimine
jaotab maardla tarbija seisukohalt määratud kaevandamisväärsuse järgi Rajoneerimisel lähtutakse maavara kaevandamisväärsusest. Kõige lihtsam mäemajanduslik rajoneerimine on maardla jaotamine aktiiv- ja passiivvaru aladeks. Maardla mäemajanduslikuks rajoneerimiseks on soovitada kaks meetodit.
Ala rajoneeritakse tehnoloogiliselt, määrates iga kaevevälja jaoks võimalikud kaevandamistehnoloogiad ja leitakse nende seast parim. Edasi eeldatakse, et kaevandama hakatakse just nende tehnoloogiate abil ja järjestatakse väljad kaevandamise tulukuse alusel. Nii selguvad maardla tulusamad ja vähem tulusad osad ning kujuneb pilt eri osade suhtelisest tulukusest. Meetodi eeliseks on konkreetsus ja mõistetavus, puuduseks suur töömaht. Viimatimainitud põhjusel on see meetod eelistatav väikeste maardlate ja maavara monotarbimise puhul
Koostatakse maavara kaevandamise ja kasutamise majandusmatemaatiline mudel, mille sisendiks on mäendustingimuste tunnused (lasumissügavus, lasundi paksus, põlevkivi ja kaevise kvaliteet, vee-eritumus, katendi kooslus jne) ning võimalikke kaevandamistehnoloogiaid määravad tegurid (töö-, materjali-, kapitalimahukus jms). Tehnoloogiad ja mäendustingimused on omavahel seotud piirangute süsteemi kaudu. Mudeli väljundiks on kauba kogused, kvaliteet ja maksumus liigiti, näiteks põlevkivi puhul õli- ja energiaressurss. Sellise meetodi eeliseks on suur arvutusjõudlus ja käsitlust leidvate variantide rohkus, puuduseks suur ettevalmistustöö maht ja usaldamatus nende poolt, kes mudeli tööprintsiipe ei mõista. Majandusmatemaatilise mudeli kasutamist Balti põlevkivilevila rajoneerimisel on kirjeldatud monograafiates [Reinsalu, 1983, 1984]
Maardla mäemajanduslik rajoneerimine on vajalik üld- ja detailplaneeringuks.
5.3. Maardla keskkonnakaitseline rajoneerimine
Maardla keskkonnakaitseline rajoneerimine jaotab maardla kaevandamisväärse osa looduskaitseliste piirangualade vahel. Peamisi rajoneerimise (tsoneerimise) printsiipe kirjeldati eelmises peatükis.
Maardlate rajoneerimise tulemused on kasutatavad:
mistahes maa- ja maavarakasutust käsitlevate arengukavade koostamisel, s.h looduskaitsealade tekitamisel
valdade ning maakondade üld- ja detailplaneeringul
maavarade väärtuse hindamisel, eriti nende kaevandamisõiguse hinna määramisel
maavarade kaevandamisest tuleneva saaste, jäätmete jm piirnormide kehtestamisel ning vastavate lubade andmisel.
Kahjuks on Eestis võimatu leida sellekohase tegevuse kohta häid näiteid. Mõningaks erandiks, sisuliselt esimeseks sammuks on „Ida-Viru maavalitsuse initsiatiivil koostatud Ida-Virumaa põlevkivi-kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering, 2001“.
Aruandlusaluse töö jätkamiseks Kütuse- ja energiamajanduse riikliku pikaajalise arengukava poolt soovitatud uuringute „Põlevkivi varu koguse hindamine vastavalt arenevale kütuse ja energiamajandusele, ressursi pikaajaline planeerimine“ ja „Põlevkivi kaevandamise tehnoloogilise struktuuri (kaevanduste, karjääride, potentsiaalsete uuringualade ja oluliste kaitsealade) koosluse optimeerimine“ raames, on käesoleva uuringu raames loodud piisav andmebaas, mille illustreerimiseks on lisatud Eesti põlevkivimaardla rajoneerimise skeem (kaart mõõtkavas 1: 200 000)
6 VIITEMATERJAL
1. Teadustöö teema “Põlevkivi ressurss” TTÜ teadustööde registris http://ar.va.ttu.ee/v/v/p/teadus_1.web.pandmed?PROJE=1999
2. Reinsalu, E., Kaljuvee, E. ja Fraiman, J. Põlevkivi tootmise prognooimise majandusmatemaatiline modelleerimine. [vene k] Moskva, Nauka. 1983.
3. Reinsalu, E. Põlevkivi kaevandamise optimaalne areng (vene k), Tallinn, Valgus, 1984, 119 lk.
4. Reinsalu, E. Mäemajandus, TTTÜ, 1998, 159 lk.
5. Reinsalu, E., Toomik, A., Valgma, I. Kaevandatud maa, TTÜ mäeinstituut, 2002, 97 lk.
6. Ida-Virumaa põlevkivi-kaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering, 2001.
7. Kattai, V. Eesti põlevkivimaardla tootsa kihindi peamiste tunnuste kaardikomplekt. [vene k] Kohtla-Järve geoloogia töökond. 1979. EGF 3569.
8. Phillips, A. Mining and Protected areas. Mining, Minerals and Sustainable Development. No. 62, England, 2001, 19 p.
9. Kukk, Ü. Kaitsealuste taimeliikide nimestik: I kategooria. - Eesti Loodus, 3, 1995, lk. 72-73.
10. Kukk, Ü. Kaitsealused taimeliigid. II kategooria. - Eesti Loodus, 4, 1995, lk. 112-114.
11. Kukk, Ü. Kaitsealused taimeliigid . III kategooria. - Eesti Loodus, 5/6 , 1995, lk. 158-159.
12. Toomik, A. Allmaakaevandamise mõjud maapinnale ja nende hindamine. - Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud Kirde-Eestis, 6, 1999, lk. 109-129.
13. Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57,976; 1996,45,848; 51,967; 1997,52,833; 1998,12,152; 30,409; 59,941; 1999,26,377; 27,380; 2001,34,185; 93, 565).
14. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738; 1997, 1, 2; 13, 210; 1998, 113/114, 1877; 1999, 10, 155; 27, 380; 27 386; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582).
15. Planeerimis- ja ehitusseadus (RT I 1995, 59, 1006; 1996,36,738; 49,953;1999,29,399; 27,380; 29,398; 95,843; 2000,54,348).
16. Säästva arengu seadus (RTI 1995,31,384).
17. Eesti Keskkonnastrateegia (RT I 1997,26,390).
18. Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT I 1994, 46, 773; 1998,36/37,555; 1999,54,583; 95,843; 2001,50,286; 2002, 6, 21).
19. Looduskaitseregistri asutamine, Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996. a määrus nr 119. (RT I 1996, 32, 635).
20. Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide tähiste ja tähistamise korra kinnitamine, Keskkonnaministri 21. mai 1998. a määrus nr 36 (RTL1998,216/217,847).
21. Ranna ja kalda kaitse seadus (RT I 1995, 31, 382; 1999,95,843; 2001,50,290).
22. Lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistu, Keskkonnaministri määrus 14.02.1996 nr 10 (RTL 1996, 25/26, 165; 1999, 24, 288).
23. Metsaseadus (RTI 1998,113/114,1872; 1999,54,583;82,750;95,843; 2000,51, 319; 102,670; 2001,50,282).
24. Maakorraldusseadus (RTI 1995,14,169; 195,59,1006; 1996,36,738; 1999,54,580; 10,155; 2001,31,171; 93,565)
25. Maapõueseadus (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996,49,953; 1997,52,833; 86,1461; 93,1562; 1998,64/65,1005; 1999,54,583;10,155; 95,843; 2000,54,348; 102,670).
26. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus (RT I 2000,54, 348).
27. Kõrgendatud keskkonnariskiga tegevuste täpsustatud loetelu ja tegevuse ulatus, millest alates tekib kõrgendatud keskkonnarisk, Keskkonnaministri 10.05.2001 määrus nr 25 (RTL 2002,59,825; 2002,110,1540).
28. Euroopa Nõukogu Direktiiv 79/409/EMÜ, loodusliku linnustiku kaitse kohta
29. Natura eelvaliku alad aadressil maps.ekk.ee/natura.
30. Üldist teavet Natura2000 kohta aadressil www.envir.ee/natura2000.
7 LISAD
Tabel 7‑13 Kaitsealade andmestik ja kategoriseerimine
Tabel 7‑14 Üksik(ürg)objektide levik põlevkivibasseinis ja kategoriseerimine
Tabel 7‑15 Liigikaitse, levik põlevkivibasseinis ja kategoriseerimine
Tabel 7‑16 Uuringuplokkides olev varu AF1 kihindis, arvutatud täpsustatud mudeli järgi
Jrknr
Uuringuplokk
AF1_Min, t/m2
AF1_Max, t/m2
AF1, t/m2
Andmepunkte plokis
Pind, ha
Varu, tuh t
1
Ahtme4
2,48
3,24
3,09
22
102
3161,1
2
Tammiku3
2,77
3,86
3,51
53
210
7367,9
3
Kabala4
2,53
3,07
2,70
68
273
7382,3
4
Pohja-Kivioli2
3,04
3,58
3,26
104
430
13994,6
5
Pada1+2
2,96
3,40
3,17
107
422
13386,9
6
Tammiku 2
2,64
3,59
3,07
125
497
15272,8
7
Ahtme3
2,66
3,42
3,03
135
538
16318,1
8
Sonda7
2,94
3,17
3,00
145
605
18189,8
9
Viru2
3,12
3,82
3,42
189
765
26174,4
10
Ojamaa1
3,16
3,51
3,35
192
756
25282,5
11
Uljaste1
2,80
3,24
3,03
214
845
25622,1
12
Pohja-Kivioli1
3,18
3,65
3,53
218
845
29835,0
13
Pada5
3,13
3,58
3,33
220
908
30235,4
14
Pada3+4
2,85
3,84
3,34
225
891
29739,8
15
Pada6
2,94
3,84
3,37
244
968
32611,6
16
Ojamaa2
2,97
3,46
3,29
255
1012
33262,4
17
Kabala2
2,25
2,57
2,40
270
1103
26459,7
18
Estonia5
2,69
3,73
3,32
291
1150
38218,8
19
Kohtla 1
3,20
4,05
3,65
310
1237
45127,4
20
Kohtla 2
3,12
3,97
3,58
334
1276
45725,7
21
Kabala1
2,49
3,11
2,76
350
1389
38338,9
22
Kabala3
2,26
2,67
2,52
352
1415
35597,9
23
Uljaste2
2,83
3,70
3,25
364
1468
47669,4
24
Uus-Kivioli1
3,03
3,43
3,24
398
1619
52432,2
25
Seli3
2,64
3,42
2,82
405
1635
46105,3
26
Ojamaa3
2,62
3,57
2,97
428
1734
51574,3
27
Permiskula2
2,61
2,94
2,78
429
1721
47775,4
28
Seli2
2,68
3,02
2,75
464
1849
50909,4
29
Permiskula4
2,76
3,07
2,90
477
1907
55263,6
30
Permiskula6
2,48
2,79
2,64
478
1918
50569,8
31
Puhatu6
2,59
3,38
2,86
490
1927
55091,6
32
Sonda5
2,37
2,77
2,51
510
2047
51297,2
33
Haljala4
2,73
3,13
2,89
518
2076
60058,1
34
Permiskula5
2,53
3,15
2,85
554
2211
62931,7
35
Seli4
2,41
3,34
2,76
559
2230
61544,6
36
Uus-Kivioli2
2,75
3,44
3,22
563
2223
71686,4
37
Oandu1
2,21
2,81
2,50
565
2258
56476,7
38
Kohala1+4
2,81
3,10
2,96
566
2248
66468,8
39
Uus-Kivioli3
2,82
3,40
3,15
580
2367
74606,4
40
Kohala2+5
2,92
3,29
3,09
599
2417
74585,1
41
Oandu3
2,48
2,99
2,80
602
2388
66906,1
42
Permiskula7
2,30
2,93
2,64
604
2396
63141,6
43
Oandu2
1,98
3,06
2,61
606
2402
62780,6
44
Puhatu4
2,87
3,46
3,21
616
2488
79825,3
45
Oandu5
2,41
2,87
2,62
628
2510
65724,9
46
Permiskula8
2,32
2,82
2,55
644
2588
65952,5
47
Permiskula3
2,46
2,90
2,74
650
2611
71487,3
48
Sonda6
2,27
2,76
2,52
652
2631
66243,9
49
Puhatu3
2,69
3,05
2,89
653
2600
75108,3
50
Peipsi4
2,40
3,05
2,60
664
2669
69307,7
51
Oandu6
2,12
2,55
2,44
666
2660
64785,1
52
Haljala2
2,25
2,61
2,46
669
2674
65755,5
53
Puhatu1
2,91
3,75
3,23
673
2668
86048,4
54
Oandu4
1,95
2,78
2,54
691
2767
70264,0
55
Puhatu5
2,82
3,38
3,09
692
2793
86166,2
56
Sonda3
2,48
3,21
2,77
692
2803
77682,7
57
Sonda2
2,77
3,20
2,94
725
2880
84616,2
58
Konnu2
1,69
1,75
1,73
730
2930
50725,1
59
Seli1
2,42
3,14
2,74
739
2954
80905,9
60
Haljala1+5
1,87
2,38
2,17
754
3043
66136,1
61
Puhatu2
2,76
3,19
2,97
755
2969
88198,8
62
Konnu3
1,74
1,79
1,76
756
3028
53384,5
63
Aidu1B
3,11
4,06
3,53
798
3215
113618,7
64
Permiskula1
2,62
3,05
2,83
801
3177
89847,9
65
Viru1A
3,15
3,69
3,38
805
3214
108660,5
66
Sonda1
2,62
3,37
2,85
823
3259
92944,5
67
Estonia3
3,09
3,75
3,45
827
3309
114142,9
68
Sompa
3,15
3,99
3,51
841
3377
118540,5
69
Kohala3
2,59
3,27
2,99
871
3458
103288,7
70
Sonda4
2,48
3,32
2,84
872
3498
99355,1
71
Tudu2
2,08
2,71
2,37
891
3543
83856,2
72
Rakvere4
2,01
2,76
2,29
898
3559
81562,7
73
Peipsi10
1,93
2,53
2,31
909
3626
83650,8
74
Haljala3
1,96
3,16
2,38
928
3693
87941,6
75
Rakvere5
1,69
3,17
2,42
934
3743
90525,6
76
Haljala6
2,48
3,18
2,81
942
3768
106063,3
77
Tudu3
2,00
2,52
2,25
952
3811
85795,8
78
Peipsi5
2,67
3,34
2,88
963
3853
110954,9
79
Peipsi6
2,22
2,89
2,51
984
3941
98910,1
80
Rakvere1
1,55
2,41
1,93
994
3965
76623,8
81
Rakvere6
1,63
2,54
2,18
1083
4379
95438,1
82
Tammiku
2,60
3,99
3,43
1107
4431
152180,3
83
Rakvere7
2,31
3,20
2,63
1112
4438
116880,5
84
Rakvere8
1,86
2,74
2,27
1177
4678
106006,2
85
Ahtme2
2,48
3,94
3,47
1267
5093
176925,1
86
Estonia2
3,09
3,78
3,49
1291
5157
179911,4
87
Peipsi1
2,20
2,75
2,56
1309
5136
131266,7
88
Peipsi9
2,11
2,85
2,39
1322
5281
126466,0
89
Peipsi2
2,15
2,74
2,36
1372
5464
129182,6
90
Estonia1
2,67
3,84
3,45
1426
5687
196426,4
91
Tudu4
2,03
2,74
2,32
1471
5969
138437,7
92
Rakvere3-4
1,97
2,81
2,31
1560
6275
145136,5
93
Peipsi8
2,51
3,20
2,81
1566
6284
176501,7
94
Tudu1
2,02
2,82
2,28
1918
7659
174544,9
Keskmised
Kokku
2,52
3,18
2,84
63245
252881
6947086
Tabel 7‑17 Uuringuplokkidel olevad looduskaitsealad ja nende alla jääv varu
Tabel 7‑18 Looduskaitsealad ja nende alla jääv varu uuringuplokkidel
Tabel 7‑19 Looduskaitsealade varu, klassifitseeritud
Varu, tuh t
Sum of Varu, tuh t
Looduskaitseala
Uuringuplokk
kokku
Agusalu maastikukaitseala
Estonia 4
6996
Peipsi10
238759
Peipsi8
2709
Permiskula5
11565
Permiskula6
65538
Agusalu maastikukaitseala kokku
325566
Atsalama
Estonia2
110
Atsalama kokku
110
Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad)
(-)
51
Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad) kokku
51
Kallukse maastikukaitseala
Rakvere3-4
5279
Kallukse maastikukaitseala kokku
5279
Kerissaare
Oandu4
1086
Kerissaare kokku
1086
Kivinõmme maastikukaitseala
Estonia 4
10928
Puhatu5
2203
Kivinõmme maastikukaitseala kokku
13131
Kurtna maastikukaitseala
Ahtme3
2357
Ahtme4
0
Puhatu1
19411
Sirgala 5
63570
Kurtna maastikukaitseala kokku
85339
Lahemaa rahvuspark
Konnu1
1265722
Lahemaa rahvuspark kokku
1265722
Muraka looduskaitseala
Oandu3
35550
Oandu6
705
Ojamaa2
3844
Peipsi1
54674
Peipsi2
300402
Seli1
30033
Muraka looduskaitseala kokku
425208
Mustajõe
Narva1
2347
Mustajõe kokku
2347
Mõdriku-Roela MKA
Kabala1
220
Kohala3
2024
Rakvere8
0
Tudu1
52844
Mõdriku-Roela MKA kokku
55087
Mädapea tammik
Rakvere6
1480
Mädapea tammik kokku
1480
Mäetaguse tammed (16); Mäetaguse tammik
Estonia1
1820
Mäetaguse tammed (16); Mäetaguse tammik kokku
1820
Neeruti maastikukaitseala
Rakvere4
24966
Neeruti maastikukaitseala kokku
24966
Ohepalu looduskaitseala
Konnu1
59432
Rakvere1
44320
Ohepalu looduskaitseala kokku
103752
Ojaküla
(-)
1925
Ojaküla kokku
1925
Padaorg
(-)
7456
Padaorg kokku
7456
Pahnimägi
Haljala6
495
Pahnimägi kokku
495
Puhatu looduskaitseala
Permiskula1
247214
Permiskula2
92194
Permiskula3
19567
Permiskula7
0
Puhatu2
8803
Puhatu3
10372
Puhatu looduskaitseala kokku
378149
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala
Konnu2
234921
Konnu3
8012
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kokku
242932
Rakvere tammiku maastikukaitseala
Rakvere7
594
Rakvere tammiku maastikukaitseala kokku
594
Rihula
Sonda6
3726
Tudu1
30228
Rihula kokku
33954
Seli soo
Seli1
6767
Seli3
15723
Seli4
24182
Seli soo kokku
46672
Sirtsi looduskaitseala
Oandu1
36919
Oandu4
19484
Sonda2
54693
Sonda4
19632
Tudu1
19962
Sirtsi looduskaitseala kokku
150690
Smolnitsa maastikukaitseala
Peipsi10
5445
Smolnitsa maastikukaitseala kokku
5445
Struuga
Peipsi10
25128
Struuga kokku
25128
Suigu
Tudu3
1565
(-)
261
Suigu kokku
1826
Suigu looduskaitseala
Tudu3
1565
(-)
261
Suigu looduskaitseala kokku
1826
Sämi-Kuristiku kaitseala
Pada5
12023
Uljaste1
31603
Sämi-Kuristiku kaitseala kokku
43627
Tudusoo maastikukaitseala
Tudu2
119197
Tudusoo maastikukaitseala kokku
119197
Uljaste oos koos Uljaste järvega
Uljaste2
7980
Uljaste oos koos Uljaste järvega kokku
7980
Vanamõisa männik
Haljala2
530
Vanamõisa männik kokku
530
Vetiku allikad; VetikuSöeoru allikd e. Vanajärve allikad
Rakvere7
85
Vetiku allikad; VetikuSöeoru allikd e. Vanajärve allikad kokku
85
Viitna maastikukaitseala
(-)
5698
Viitna maastikukaitseala kokku
5698
Vinni-Pajusti tammik; Vinni tammik¤
Rakvere8
769
Vinni-Pajusti tammik; Vinni tammik¤ kokku
769
Võhunõmme
Tudu1
14601
Võhunõmme kokku
14601
Võlumäe-Linnamäe MKA
Kabala3
11212
Kabala4
574
(-)
418
Võlumäe-Linnamäe MKA kokku
12204
Kõik kokku
3412730
Tabel 7‑20 Uuringuplokkide varu, klassifitseeritud
Varu, tuh t
Sum of Varu, tuh t
Uuringuplokk
Looduskaitseala
kokku
Ahtme3
Kurtna maastikukaitseala
2357
Ahtme3 kokku
2357
Ahtme4
Kurtna maastikukaitseala
0
Ahtme4 kokku
0
Estonia 4
Agusalu maastikukaitseala
6996
Kivinõmme maastikukaitseala
10928
Estonia 4 kokku
17924
Estonia1
Mäetaguse tammed (16); Mäetaguse tammik
1820
Estonia1 kokku
1820
Estonia2
Atsalama
110
Estonia2 kokku
110
Haljala2
Vanamõisa männik
530
Haljala2 kokku
530
Haljala6
Pahnimägi
495
Haljala6 kokku
495
Kabala1
Mõdriku-Roela MKA
220
Kabala1 kokku
220
Kabala3
Võlumäe-Linnamäe MKA
11212
Kabala3 kokku
11212
Kabala4
Võlumäe-Linnamäe MKA
574
Kabala4 kokku
574
Kohala3
Mõdriku-Roela MKA
2024
Kohala3 kokku
2024
Konnu1
Lahemaa rahvuspark
1265722
Ohepalu looduskaitseala
59432
Konnu1 kokku
1325154
Konnu2
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala
234921
Konnu2 kokku
234921
Konnu3
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala
8012
Konnu3 kokku
8012
Narva1
Mustajõe
2347
Narva1 kokku
2347
Oandu1
Sirtsi looduskaitseala
36919
Oandu1 kokku
36919
Oandu3
Muraka looduskaitseala
35550
Oandu3 kokku
35550
Oandu4
Kerissaare
1086
Sirtsi looduskaitseala
19484
Oandu4 kokku
20570
Oandu6
Muraka looduskaitseala
705
Oandu6 kokku
705
Ojamaa2
Muraka looduskaitseala
3844
Ojamaa2 kokku
3844
Pada5
Sämi-Kuristiku kaitseala
12023
Pada5 kokku
12023
Peipsi1
Muraka looduskaitseala
54674
Peipsi1 kokku
54674
Peipsi10
Agusalu maastikukaitseala
238759
Smolnitsa maastikukaitseala
5445
Struuga
25128
Peipsi10 kokku
269332
Peipsi2
Muraka looduskaitseala
300402
Peipsi2 kokku
300402
Peipsi8
Agusalu maastikukaitseala
2709
Peipsi8 kokku
2709
Permiskula1
Puhatu looduskaitseala
247214
Permiskula1 kokku
247214
Permiskula2
Puhatu looduskaitseala
92194
Permiskula2 kokku
92194
Permiskula3
Puhatu looduskaitseala
19567
Permiskula3 kokku
19567
Permiskula5
Agusalu maastikukaitseala
11565
Permiskula5 kokku
11565
Permiskula6
Agusalu maastikukaitseala
65538
Permiskula6 kokku
65538
Permiskula7
Puhatu looduskaitseala
0
Permiskula7 kokku
0
Puhatu1
Kurtna maastikukaitseala
19411
Puhatu1 kokku
19411
Puhatu2
Puhatu looduskaitseala
8803
Puhatu2 kokku
8803
Puhatu3
Puhatu looduskaitseala
10372
Puhatu3 kokku
10372
Puhatu5
Kivinõmme maastikukaitseala
2203
Puhatu5 kokku
2203
Rakvere1
Ohepalu looduskaitseala
44320
Rakvere1 kokku
44320
Rakvere3-4
Kallukse maastikukaitseala
5279
Rakvere3-4 kokku
5279
Rakvere4
Neeruti maastikukaitseala
24966
Rakvere4 kokku
24966
Rakvere6
Mädapea tammik
1480
Rakvere6 kokku
1480
Rakvere7
Rakvere tammiku maastikukaitseala
594
Vetiku allikad; VetikuSöeoru allikd e. Vanajärve allikad
85
Rakvere7 kokku
679
Rakvere8
Mõdriku-Roela MKA
0
Vinni-Pajusti tammik; Vinni tammik¤
769
Rakvere8 kokku
769
Seli1
Muraka looduskaitseala
30033
Seli soo
6767
Seli1 kokku
36800
Seli3
Seli soo
15723
Seli3 kokku
15723
Seli4
Seli soo
24182
Seli4 kokku
24182
Sirgala 5
Kurtna maastikukaitseala
63570
Sirgala 5 kokku
63570
Sonda2
Sirtsi looduskaitseala
54693
Sonda2 kokku
54693
Sonda4
Sirtsi looduskaitseala
19632
Sonda4 kokku
19632
Sonda6
Rihula
3726
Sonda6 kokku
3726
Tudu1
Mõdriku-Roela MKA
52844
Rihula
30228
Sirtsi looduskaitseala
19962
Võhunõmme
14601
Tudu1 kokku
117635
Tudu2
Tudusoo maastikukaitseala
119197
Tudu2 kokku
119197
Tudu3
Suigu
1565
Suigu looduskaitseala
1565
Tudu3 kokku
3131
Uljaste1
Sämi-Kuristiku kaitseala
31603
Uljaste1 kokku
31603
Uljaste2
Uljaste oos koos Uljaste järvega
7980
Uljaste2 kokku
7980
(-)
Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad)
51
Ojaküla
1925
Padaorg
7456
Suigu
261
Suigu looduskaitseala
261
Viitna maastikukaitseala
5698
Võlumäe-Linnamäe MKA
418
(-) kokku
16071
Kõik kokku
3412730
Tabel 7‑21 Looduskaitsekategooriate järgi klassifitseeritud varu
Varu, tuh t
Sum of Varu, tuh t
Kate-gooria
Looduskaitseala
Uuringuplokk
kokku
I
Agusalu maastikukaitseala
Estonia 4
6996
Peipsi10
238759
Peipsi8
2709
Permiskula5
11565
Permiskula6
65538
Agusalu maastikukaitseala kokku
325566
Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad)
(-)
51
Jõepere veskiallikad; (Kalevipoja allikad) kokku
51
Lahemaa rahvuspark
Konnu1
1265722
Lahemaa rahvuspark kokku
1265722
Muraka looduskaitseala
Oandu3
35550
Oandu6
705
Ojamaa2
3844
Peipsi1
54674
Peipsi2
300402
Seli1
30033
Muraka looduskaitseala kokku
425208
Mõdriku-Roela MKA
Kabala1
220
Kohala3
2024
Rakvere8
0
Tudu1
52844
Mõdriku-Roela MKA kokku
55087
Ohepalu looduskaitseala
Konnu1
59432
Rakvere1
44320
Ohepalu looduskaitseala kokku
103752
Padaorg
(-)
1716
Padaorg kokku
1716
Puhatu looduskaitseala
Permiskula1
247214
Permiskula2
92194
Permiskula3
19567
Permiskula7
0
Puhatu2
8803
Puhatu3
10372
Puhatu looduskaitseala kokku
378149
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala
Konnu2
234921
Konnu3
8012
Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kokku
242932
Rihula
Sonda6
3726
Tudu1
30228
Rihula kokku
33954
Seli soo
Seli1
6767
Seli3
15723
Seli4
24182
Seli soo kokku
46672
Sirtsi looduskaitseala
Oandu1
36919
Oandu4
19484
Sonda2
54693
Sonda4
19632
Tudu1
19962
Sirtsi looduskaitseala kokku
150690
Sämi-Kuristiku kaitseala
Pada5
12023
Uljaste1
31603
Sämi-Kuristiku kaitseala kokku
43627
Tudusoo maastikukaitseala
Tudu2
119197
Tudusoo maastikukaitseala kokku
119197
Vetiku allikad; VetikuSöeoru allikd e. Vanajärve allikad
Rakvere7
85
Vetiku allikad; VetikuSöeoru allikd e. Vanajärve allikad kokku
85
Viitna maastikukaitseala
(-)
5698
Viitna maastikukaitseala kokku
5698
Võhunõmme
Tudu1
14601
Võhunõmme kokku
14601
I kokku
3212707
II
Kallukse maastikukaitseala
Rakvere3-4
5279
Kallukse maastikukaitseala kokku
5279
Kerissaare
Oandu4
1086
Kerissaare kokku
1086
Kivinõmme maastikukaitseala
Estonia 4
10928
Puhatu5
2203
Kivinõmme maastikukaitseala kokku
13131
Kurtna maastikukaitseala
Ahtme3
2357
Ahtme4
0
Puhatu1
19411
Sirgala 5
63570
Kurtna maastikukaitseala kokku
85339
Mustajõe
Narva1
2347
Mustajõe kokku
2347
Mäetaguse tammed (16); Mäetaguse tammik
Estonia1
1820
Mäetaguse tammed (16); Mäetaguse tammik kokku
1820
Neeruti maastikukaitseala
Rakvere4
24966
Neeruti maastikukaitseala kokku
24966
Ojaküla
(-)
1925
Ojaküla kokku
1925
Padaorg
(-)
5741
Padaorg kokku
5741
Rakvere tammiku maastikukaitseala
Rakvere7
594
Rakvere tammiku maastikukaitseala kokku
594
Smolnitsa maastikukaitseala
Peipsi10
5445
Smolnitsa maastikukaitseala kokku
5445
Struuga
Peipsi10
25128
Struuga kokku
25128
Uljaste oos koos Uljaste järvega
Uljaste2
7980
Uljaste oos koos Uljaste järvega kokku
7980
Vinni-Pajusti tammik; Vinni tammik¤
Rakvere8
769
Vinni-Pajusti tammik; Vinni tammik¤ kokku
769
Võlumäe-Linnamäe MKA
Kabala3
11212
Kabala4
574
(-)
418
Võlumäe-Linnamäe MKA kokku
12204
II kokku
193755
III
Atsalama
Estonia2
110
Atsalama kokku
110
Mädapea tammik
Rakvere6
1480
Mädapea tammik kokku
1480
Pahnimägi
Haljala6
495
Pahnimägi kokku
495
Suigu
Tudu3
1565
(-)
261
Suigu kokku
1826
Suigu looduskaitseala
Tudu3
1565
(-)
261
Suigu looduskaitseala kokku
1826
III kokku
5738
IV
Vanamõisa männik
Haljala2
530
Vanamõisa männik kokku
530
IV kokku
530
Kõik kokku
3412730
